Olete teretulnud Mooska tallu retkele, suitsusauna ja sööma!

Mooska talu asub Võrumaal Haanjas, imekauni looduse rüpes Vällamäe jalamil, elame siin kooskõlas looduse ja esivanemate pärandiga. Soovime jagada oma elustiili ja vahendada külalistele kohalikku pärandkultuuri, mille uhkuseks on traditsiooniline kohalik toit ja suitsusaun.

Tutvustame oma talu ja suitsusaunu, suitsusaunapärandit, mekkimiseks pakume pärandtoitu ja saunas suitsutatud liha, liigume ja hingame koos loodusega.

Mooska suitsusaun

Suitsusaun

Suitsusaun on aeg iseenda jaoks.

Koos pererahvaga rahulikus leilis lõõgastudes, viheldes, supeldes ja ennast saunameega hellitades saab puhtaks ihu ja hing!

Suitsuliha

Suitsusauna liha

Suitsutame ja müüme saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud sealiha. Jagame Teiega oma teadmisi ja oskusi liha suitsutamisest.

Toidusuveniir on parim kingitus!

Mooska loodusretked

Loodusretked

Haanjamaa võrratud kuplid, soolapid, aasad ja metsad kutsuvad seiklema ja ennast proovile panema. Korraldame lumeräätsa- ja suusaretki, käkkimismänge Vällamäe metsades, hingamisretki ja meeskonnamänge.

kikkapuksHarilik nurmenukk (Primula veris)

Kikkapüks kevade võti – on kollane päikesekild veel mitte täisrohelisel kevadisel maastikul. Meie peres on kikkapüks emadepäeva lill.

Rahvasuu räägib, et noor kukepoiss läinud kodukoplisse jalutama kollased püksid jalas ja sattunud oja äärde. Võtnud püksid jalast ja läinud suplema. Vesi olnud nii külm, et veest välja joostes unustanud kukepoiss püksid oja kaldale murule. Järgmisel hommikul ema poisiga pragama: “Kus su püsid, soojad ja sulised? Ko- ko- kohe saad nüüd ühe tulise.”

Harilik nurmenukk on üks väheseid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.

Nurmenuku lehtedes on leitud 5900 mg% C-vitamiini (Eesti oludes on ligi 10 aastat EPMÜ taimefüsioloogia laboris tehtud mõõtmiste keskmine olnud lehtedes siiski 800 ja õites 400 mg% piires). Niisama suurt C-vitamiini sisaldust on leitud ainult mõne kibuvitsaliigi marjades. Samuti sisaldab maapealne osa P-aktiivseid aineid, kuid ka karotiini ja E-vitamiini.

Harilik nurmenukk on üks C-vitamiini rikkamaid varajasi rohttaimi. Ühest-kahest nurmenukulehest saab kogu päevase C-vitamiini hulga.

* Lehti võib talveks koos õite ja murulauguga sisse soolata ja lisada maitseroheliseks külmale hapukoore- ja kefiirikastmele

* Salat nurmenukust (väga vitamiinirikas) – nurmenuku ja oblika lehed hakkida, lisada sibulat, riivitud õuna, maitsestada soolaga, lisada majoneesi või hapukoort, peale puistata maitserohelist.

* Omlett nurmenukuga: noori nurmenukulehti, 4 muna, veidi rasva, 60 grammi koort. Esmalt hautada nurmenukulehed, siis valada peale lahtiklopitud munade ja koore segu, küpsetada. Kuivade lehtedega maitsestatakse liha, keedetakse suppi.

* Õite tõmmis: 3 supilusikatäit (kuhjata) valada üle 1 klaasi keeva veega, jätta seisma 15 minutiks, kurnata. See on ööpäevane doos, mis juua väikeste lonksude kaupa päeva peale ära. * Juurte keedis: 2 supilusikatäit (kuhjata) peenestatud juurt 2 klaasi keeva vee kohta, keeta 15-20 minutit, kurnata, võtta sisse ½ klaasi 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Lehtede pulbrit võetakse 1 teelusikatäis klaasi vee kohta 2-3 korda päevas.

* Nurmenukke tasuks istutada peenrale juba sügisel ja kevadistest noortest lehtedest valmistada salateid nagu harilikust lehtsalatist.

* Nurmenuku maapealsetel osadel on tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid.

* Inglise köögis kasutatakse nurmenukuõisi koduveini ning -äädikate maitsestamiseks ning neid suhkrustatakse maiustamiseks.

* Lõuna Eestis on arvatud, et “piimapisaraist” tee paneb elumahlad liikuma soodustades näärmete tegevust ja lisades rinnapiima kogust ja toitvust.

* Seda, et nurmenukutee aitab köha vastu, kinnitab arstiteadus. Raviva toimega ained on saponiinid, mida on kõige enam juurikates, kuid ka õites ja lehtedes. Õies sisaldab köharavimit just roheline osa.

Raviomadustega on kogu taim. Priimula on salitsülaatide allikas, mis toimivad sarnaselt aspiriinile. Õied sisaldavad eeterlikke õlisid ja glükosiide, mõruaineid, neil on tugev rahustav toime. Nimelt nende omaduste tõttu kirjutasid antiiksed arstid priimulat välja halvatuse puhul, mis andis priimulale mõnel pool suisa halvatusrohu nime. Õied omavad ka kootavat ja higistamaajavat toimet, mistõttu on edukalt kasutatud külmetuse ja kõrge palaviku korral, peavalude ja nina-kurgu põletike puhul. Ent juur omab stimuleerivat, rögalahtistavat, spasmolüütilist, põletikuvastast ja kootavat toimet. Sisaldab saponiine, glükosiide, salitsülaate, tanniini, flavonoide, õlisid, suhkruid, ränihapet. Eriti kasulik on juur kroonilise bronhiidi ravis ning Euroopas on see olnud tuntud vahendiks artriidi vastu. Priimulat kasutatakse tuberkuloosi, kopsuemfüseemi, lakkamatu köha korral, aga ka kroonilise kõhukinnisuse, üldise nõrkuse, bronhiaalastma puhul. Neeru-kuseteede probleemide korral täiendati ravi ženženniga. Vitamiinipuuduse korral, mille tunnusteks on nõrkus, väsimus, isupuudus, naha kahvatus, igemete paistetus, aitab väga hästi nurmenukulehtede pulber. Kuiva droogi säilitada kuivas kinnises klaasnõus, siis ei kaota see oma toimet. Mida kõrgem on olnud kuivatustemperatuur – +90-100 kraadi – seda paremini säilivad kasulikud ained. Rahvameditsiinis tarvitatakse kogu taime – neuralgia, neuroosi, migreeni, verejooksude, naistel üleminekuea häirete puhul. Eriti hästi toimib nurmenukk inimestele, kel on närvisüsteemi tundlikkus kõrgenenud, kes kalduvad emotsioonikõikumistesse, hüsteeriasse, kes tugevalt tunnetavad ilma muutumist või õhurõhu kõikumist, kes kannatavad migreeni, rõhutustunde või peapöörituse all. Kuivi lehti tarvitatakse teena, juuakse ½ klaasi 3 korda päevas. Selline tee on abiks avitaminoosi, unetuse, südame rütmihäirete, reuma ja podagra korral. Laigulise nahapigmendi puuduse puhul on nurmenukk efektiivne ainevahetuse korrastaja koos elulõnga või raudürdiga.

* Heino Tali kirjeldab üle lillelise nurme sammuvat talumees, kes ütleb: “Ennäe, neitsipisarad juba puhkenud - kevad pöörab suveks!” Talumees nopib kuldkollast õnneõit ja kahjab need järvelainetele õõtsuma. Lausub mahedalt: “Sulle, Veteema, meeleheaks!” Asjalikult nagu mingit lepingut sõlmides: “Kuule, Veteema, ära lase heinaajal vihma sadada!”                                      

* Nurmenukk oli tuntud juba iidsetest aegadest ja teda peeti Olümpuse ravililleks. Vanad kreeklased pidasid teda peaaegu et universaalravimiks, mis aitab kõikide tõbede vastu.

* On kirjeldatud vene kombestikku, kus nurmenukulehti visati jalge alla ja tallati neil, et saavutada pikka iga; nõrga ja haige inimese kohta üteldi – ei ole temast enam nurmenuku peale astujat – eeldades, et uute nurmenukkude õitsemiseni ei pruugi inimene enam elada.

* Vana- germaani saagade järgi on nurmenukud kevade- ja armastusjumalanna Freyja võtmed. Selle noore, ilusa, hurmava jumalanna kaelaehteks on vikerkaar, mille talle sepistasid gnoomid. Seal, kus vikerkaarekee maad puudutab, varisevad temalt maha kuldsed võtmed ja muutuvad kollasteks nurmenukkudeks.

* Nõiad ja teadmamehed tarvitasid teda nõidumissegu koosseisus, mida tarvitati, kui oli keegi inimene tarvis „ära närtsitada”. Veel on arvatud, et priimulate abil on võimalik otsida peidetud aardeid, leida varandusi, avada äranõiutud losse. Teda on nimetatud võtmeteks, kukekeseks, lehmapisarateks, jm.

* Inglased istutavad priimulaid aeda, võtavad kaasa reisile, kingivad armsale inimesele, kui soovivad anda märku oma armastuse tugevusest.

* Taani rahvapärimus kinnitab, et priimula on muinasjutuline haldjate printsess ( elf ), kes laskunud maapeale ja armunud noormehesse, tavalisse surelikku. Vaimud käskinud tal küll kohe koju tagasi pöörduda, ent armastus osutus nii tugevaks, et paar ei suutnud teineteisest lahkuda. Siis olevat vaimud muutnud neiu nurmenukuks ja noormehe ülaseks, nad puhkevad koos õitsele ja ka hääbuvad koos.

* Inglise muistendite kohaselt peidavad priimulaõites end härjapõlvlased ja kui kuuvalgel ööl aasale minna, siis võib õnneseene kõrv tabada, kuis õisikutest kõlab õrnade häälekeste koor.

* Vanad kreeklased omistasid nurmenukule kõigist hädadest vabastava jõu, ning nimetasid selle kaheteistkümne jumala lilleks. Kõik tuntumad ravitsejad olevat nurmenukku kasutanud, nende hulgas jumal Apollon, Asklepios, Galenos, Paracelsus, jumalannad aga olevat tarvitanud seda igavese ilu säilitamiseks.

*  Inglismaal on palju kauneid muinasjutte, mis räägivad, et nurmenuku kroonlehtedes elavad tillukesed feed (haldjatarid) ja vanakesed- gnoomid. Kuuvalgetel öödel kostab sealt nende nõiduslikult kaunist laulu, nad kiidavad ja tänavad lille, et nad vihma ja halva ilma puhul võivad selle õitesse varjuda.

* Mõnel pool Saksamaal nimetatakse nurmenukku abieluvõtmeks. Usuti, et see neiu, kes lihavõtte ajal esimesena selle lille leiab, saab sel aastal tingimata mehele.

*  Paljudes maades on nurmenukk kodumaa- armastuse embleemiks. Šveitsi mägielanikud püüavad varakevadel esimesena leida õitsvat nurmenukku ja kaunistada nendega oma tuba. Kui aga mägielanik sõidab võõrale maale, võtab ta endaga kaasa kuivatatud õie ja hoiab seda kui mälestust armastatud kodumaast.

* Kaunis on legend Veteema kaunist tütrest, kes  kuuvalgel kevadööl järveäärsel nurmel halle udukangaid laiali laotab. Ta kaames õhkõrnas näos veerevad suurist nukraist silmist alla jämedad pisarad, sest nurm on igakevadine kohtumispaik armsamaga, kelle tulekul peab lahkuma Veteema tütar – nii on setud, et nad ei tohi iialgi olla koos. Kui kuuvalgus kustub paneb algav päikesetõus Veteema kauni tütre punastama. Ta on äkki lõpmatult õnnelik ja nii elevil, et udukangaid kokku kahmates rebib need hoolimatult laiadeks tükkideks ja kitsasteks ribadeks. Tuleb hommikutuul ja halastamatult kiirustab neitsit. Veel mõni viiv ja siis on Veteema kaunis tütar oma viimaste hallide palakasiiludega ei tea kuhu haihtunud.

 Ent päike naerab taevas, ning nurmel, kuhu öösel langesid neitsi pisarad, tärkavad nüüd sajad ja tuhanded kuldkollased õnneõied. Nad on tärganud eelmistel lõpmata paljudel kevadeil ja tärkavad sellel kevadel ning tärkavad igal tulevasel kevadel ikka uuesti ja uuesti, sest ei ole suuremat õnne, kui on püsiv armastus!

* Nurmenukk on hüljatud armastuse lill.  Usuti, et see lill tekkis armupiinadesse surnud noormehe Paralisose kehast, kelle jumalad muutsid kaastundest selleks aromaatseks taimeks. Sellepärast arvati ta olevat eriti mõjus halvatuse (paralisis) ja liigesevalude vastu.

*  Nurmenuku imettegevasse jõusse uskusid ka vanad keldid ja gallialased. Nende druiidid (preestrid) käisid taime korjamas suure saladuslikkusega ja spetsiaalsete rituaalide saatel. Nurmenuku mahl oli ka druiidide kuulsa armujoogi filtra koostisosa, veel kuulusid sinna raudürt, mustikas, sammal, nisu, ristik ja mesi. Taimed tuli korjata vahetult enne kuu loomist, jooki keedeti südaööl ja noored preestrinnad pidid seda tulele lisaks soojendama oma hingeõhuga, kuni ta keema läks.

  Jooki peeti kõikvõimsaks, piisas mõnest tilgast sissevõtmisest, et puhkeks  palav armastus selle vastu, kes jooki andis.

* Ristiusus on nurmenukk seotud apostel Peetrusega, kelle kätte olid usaldatud Taevariigi võtmed. Peetrus valvas paradiisi sissepääsu juures, kui talle kanti talle ette, et keegi püüab tagauksest valevõtmetega sisse tungida. Ehmunud sellest ootamatust teatest, pillas apostel käest oma kuldvõtmete kimbu ja see, kukkudes tähelt tähele, lendas Maa poole. Apostel saatis ingli võtmeid püüdma, kuid enne kui see jõudis käsku täita, kukkus kimp juba maapinnale ja tungis sügavale maasse. Kuigi ingel sai võtmed kätte ja viis need Peetrusele tagasi, jäid nende jäljendid maale ja igal aastal kasvavad neist võtmekimbu sarnased lilled, mis avavad meile ukse suvesoojusesse.

ladina keeles: Primula veris, Primula officinalis

inglise keeles: cowslip

vene keeles: первоцвет весенний

itaalia keeles: primula odorosa, primavera odorosa

prantsuse keeles: primevère officinale, primevère vraie, coucou

soome keeles: kevätesikko

rootsi keeles: gullviva, gökblomma, Jungfru Marie nycklar, oxlägg, Sankt Pers nycklar

saksa keeles: Echte Schlüsselblume, Frühlings-Schlüsselblume, Wiesen-Schlüsselblume,

Arznei-Schlüsselblume, Himmelschlüssel

 

Kikkapüks on kevade võti suve sissepääsuks !

Hinnakiri

Loodusretk

alates 7€ inimene, tund

Küsi lisaks eripakkumist jookide ja söökide kohta.

Suitsusaun

200€ kütmiskord

Sauna kütmine 6 - 8 tundi, kaks vihta, saunamesi.

Suitsusauna sealiha

12€/kg

Küsi pakkumist ja tule vaata oma silmaga, kuidas suus sulav suitsuliha valmib.

Lumeräätsa retk

12€ inimene, tund

Sisaldab varustuse renti

Saunalina, -mütsi rent

5€

Unustasid rätiku kaasa võtta? Pole probleemi, leiame vajaliku!

Saunapärimust tutvustav retk talus

7€ inimene

Ülevaade saunadest, saunapärimusest ja -kommetest.

Kirjuta, lepime kokku ja tule külla!

Mooska talu, Haanja vald, Võrumaa, Eesti 65101
(+372) 503 2341 info@mooska.eu


facebook