Eda Veeroja on tuntud kui suitsusaunaema, keda teles näidatakse ikka pimedas saunas kedagi vihtlemas või purgist rästikurüübet pakkumas. Meile tõttab ta vastu argiaskeldusi katkestades – küll on vaja uue hoone ehitusel töömehi juhendada, küll suitsutatud lihaga tegeleda või järgmistele tulijatele saun valmis seada.
Kodukirjas ilmunud artiklit saad edasi lugeda siit: kodukiri.ohtuleht.ee/987043/elu-umber-suitsusauna
Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala läbiv teema on tänavu töö tandemina. Nädalasse mahub Lõuna-Eestis mitmesuguseid sündmusi, millele paneb reedel Rõuges punkti ettevõtluspäev «Kuis lätt?»
«Tahame teada, kuidas meie ettevõtjatel praeguses muutlikus ja keerulises maailmas läheb ning mis on nende toimetuleku ja edu võti,» selgitas ettevõtluspäeva korraldajate nimel Rõuge valla arendusnõunik Rutt Riitsaar.
Tema sõnul lähtusid korraldajad ettevõtluspäeva kava kokkupanekul sellest, et inimesed saaks lähikonnas elavaid ettevõtjaid paremini tundma ning õpiks ka midagi uut.
Loe edasi Lõuna-Eesti Postimehest. Autor Timo Saluveer. Foto Arvo Meeks.
Olen alati olnud ettevõtlik: pidanud selle teise Eesti vabariigi alguses reisibürood, olnud hotellijuht, aidanud ettevõtjatel käivitada majutusettevõtteid, valida-ja koolitada personali. Olen kirjutanud ja ellu viinud projekte ja kaasa löönud või täide viinud teiste kirjutatud projekte. Olen õpetanud, nõustanud, koolitanud. Olen reisinud ja reisimas, elu ongi reis. Reisima ei pea kaugele aga reisides tuleb tugevdada sidet iseenesega. Et su hing ei jääks maha. Olen ÕPPINUD, ÕPPINUD, ÕPPINUD ja õppimas. Maailma, inimeste, iseenese ja oma lähedaste abil ja kohta.
Ühesõnaga, olen teinud seda, mis MEELDIB.
Armastan hilise sügise vaikust. Puud on alasti ja raagus, loodus on tardunud lumeootuse vaikusesse. Rahu. Liikumatus. Soovideta vaikelu. Just sel ajal oli kombeks oodata lahkunute hingi oma kunagistesse kodudesse või vereliini kaudu lähedaste inimeste teadvusesse käima. Hingedele pandi toitu, neile köeti saun. Lähedaste inimeste ja vereliini sugulaste hinged on alati meie tegemisi turvamas ja toetamas, meile hoiatusi ja endeid jagamas, meie otsuseid suunamas. Hilissügiseses vaikuses ja tardumuses on nende sõnumeid lihtsam märgata. Esivanemate hingedega suhtlemisest on ajast aega loodetud saada juurde elujõudu.
Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.
Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.
Eda Veeroja on tuntud kui suitsusaunaema, keda teles näidatakse ikka pimedas saunas kedagi vihtlemas või purgist rästikurüübet pakkumas. Meile tõttab ta vastu argiaskeldusi katkestades – küll on vaja uue hoone ehitusel töömehi juhendada, küll suitsutatud lihaga tegeleda või järgmistele tulijatele saun valmis seada.
Sauna ehitamiseks tuleb leida koht, kus ühendus selle ja tolle ilma vahel on hästi tugev. Saun lõpetab taluhoovi, sealt edasi algab midagi muud, see oli üleminek ehk värav, saun püha paigana alati lõpetas midagi: suure töö ja töönädala, haigused, aastaajad, elukaare eri osad. Pärast seda algab midagi uut.
Loe edasi Postimees 60+ veebilehelt. Reporter Tea Raidsalu. Foto Elmo Riig.
Võrumaal Haanjas, imekauni looduse rüpes Vällamäe jalamil asuv Mooska talu on võtnud südameasjaks ajaloolise Võrumaa suitsusaunakultuuri säilitamise ja levitamise.
Ettevõtmise taga on Mooska talu perenaine Eda Veeroja, kelle jaoks on huvist suitsusauna vastu kasvanud välja igapäevane töö. „See on elustiil. Kui midagi nii väga armastad ja sellega tegeled, siis kuigi palju kõrvale tegevust ei mahu,” ütleb ta. Talu õuel on kolm sauna, kaks on saunatamiseks ja üks liha suitsutamiseks. Lisaks aidaruum, kus saunalised saavad riietuda. Hoovi on kaevatud tiik, kuhu saab iga sauna juurest sisse hüpata. Algselt oli see soine koht. Võrumaa maastik ongi ju selline, kus künkad vahelduvad sooga. Tiigis elavad kogred, ahvenad, linaskid ja isegi jõevähid. „Võtsin täna hommikul lillekastmisvett, vähi sõrad vaatasid vastu,” sõnab Eda. Kuigi ta püüab ka kala, siis oma tiigist ta saaki ei püüa. „Need ju mu oma koduloomad,” põhjendab Eda.
Programmi leiad siit.
Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja!
Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta märtsis.
Mõte suitsusaunakombestiku kaitsmisest UNESCO abil tekkis mul 2008 aasta talvisel pööripäeval. Tuli äratundmine, et meile igapäevane suitsusaunakultuur on haruldane ja kiiresti kaduv osa maailma elurikkusest, mida tuleb kaitsta. Järgmisel päeval kirjutasin oma g-maili allkirja lisaks oma nimele ja telefoninumbrile: „Suitsusaun UNESCO kaitse alla!" Kuu aja jooksul oli e-kirja allkiri alustanud midagi suurt. Ma sain e-kirju ja telefonikõnesid suitsusauna kultuuri kaitseks.
Vihtlemine soodustab higistamist, sest viht ajab laiali keha ümber paikneva külmema isoleeriva õhukihi ja toob leiliruumi kuuma õhu keha pinnale; võrdub kerge massaažiga, avab nahapoorid, eemaldab surnud naharakke ja mustust; ergutab vereringet ja mõjub lõõgastavalt kogu organismile; paranevad uni, meeleolu ja mõttetegevus; väljuvad toksilisi aineid ja kiireneb ainevahetus; lihaste-liigeste töövõime taastub.