Haanja mehed kütavad huvilistele ehtsat suitsusauna

Suitsusauna kerise kolle

Juba teist laupäeva järjest saavad kõik, kel huvi, käia Võrumaal Haanjas ehtsas suitsu-saunas ja tutvuda sellega seotud kombestikuga.

“Kui Eestis on kevad-, suve- ja talvepealinn, siis Haanja võiks ju olla parim suitsusauna koht, kuna siin on suitsusauna traditsioon niivõrd elus,” rääkis suitsu-saunapäevade mõtte autor Kadri Valner oma idee sünnist.

Esimene suitsusaunapäev toimus eelmisel laupäeval. Siis kütsid Haanjas suitsusauna üheksa perekonda, kes kõik võtsid vastu ka uudistajaid ja külalisi üle Eesti.

Külalised võtavad snitti

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo selgitas, et kui suitsusauna omanikud ise ei tutvusta suitsusauna ega näita seda elujõulisena, siis inimesed ei saagi nendest midagi teada.

“Muidu me ainult räägime, aga nüüd tuleb inimene kohapeale ja näeb oma silmaga, mis suitsusauna saamiseks vaja teha on,” ütles Hollo.

Selleks et üle Eesti uudistama sõitnud huvilised sauna saaksid, tuli neil ühes pererahvaga vett tassida või näiteks puid riita laduda.

“See on vajalik selleks, et inimene saaks tegelikult ka aru, mis asi see suitsusaun päriselt on,” põhjendas suitsusaunapäevade programmijuht Ivi Rausi. “Ma arvan, et kui inimesed teevad kogu selle kütmise protsessi läbi, mis kestab kuus-seitse tundi, siis nad ei unusta seda kunagi ja naudivad sauna seda enam, kui see lõpuks valmis on.”

Keilast pärit Ülo Lepik ütles, et tema tuli selleks kohale, et näha, kuidas suitsusaun ehitatud on. “Ma tahan ka endale Keilasse suitsusauna ehitada,” ütles ta.

Mäe-Suhka küla Mäe-Suhka talus saunamõnusid nautinud Lepik sai teada, kuidas peavad olema saunas laetalad ning kuidas ja milliste puudega seda sauna kütta tohib. “Korstnaga saun, mis mul Keilas on, ajab ka asja ära, aga suitsusaunas on midagi teistmoodi,” märkis mees.

Puspuri külas Alliku talu suitsusaunas käinud pealinlane Indrek Pähnapuu tunnistas, et tema jaoks on suitsusaun puhas eksootika.

“Kui ma tulen pealinnast, kus igal pool on kaasaegsed saunad, kohta, kus on selline ajast ja arust, ent samas töökorras saun, siis on see ju lihtsalt suurepärane,” ütles Pähnapuu.

Ta on oma elu jooksul ehitanud kolm sauna ning neljanda lubas päris kindlasti just suitsusauna teha, eriti kuna nüüd on ka esimene kütmise kogemus käes.

“Ega selles midagi üle mõistuse pole — tuleb südamega läheneda, tuld jälgida ja vaadata, et söed pärast ahju hõõguma ei jääks ning hiljem sauna tuulutada,” kirjeldas Pähnapuu.

Suitsusaun UNESCOsse

Suitsusaun on Eesti kõige arhailisem ja vanem saun, mis on tänini säilinud peamiselt vanal Võrumaal ja Setumaal. Et võrumaalased soovivad suitsusauna viia UNESCOsse, siis on juba eelmisel laupäeval alguse saanud suitsusaunapäevad seotud Mooska talu perenaise Eda Veeroja sõnul ka sellega.

“Kaitsmist vajab suitsusaunakultuur mitte vaid meie endi, võrukeste jaoks, vaid terve maailma jaoks,” ütles Eda Veeroja.

Järgmine suitsusaunapäev toimub juba 27. augustil ja siis köetakse suitsusaunu juba üle terve vana Võrumaa. Lähemat infot suitsusauna kohta leiab peatselt www.savvusann.ee või www.mooska.eu.

Allikas: Maaleht.ee, Mirjam Nutov