Miks suitsusaunasinki naabrimehe turismitalule müüa ei tohi?

Mooska kodusuitsutatud liha.Allikas: Õhtuleht, Arvo Uustalu

Lõuna-Eesti traditsioonilist suitsusaunasinki võib müüa vaid valmistaja, naabrist turismitalunik või Tallinna restoranipidaja tohivad delikatessi oma klientide meelehärmiks ainult ise süüa.

Lõuna-Eesti talunikud on nördinud, et veterinaar- ja toiduamet ei luba edasi müüa sealse kandi traditsioonilist toodet – suitsusaunas suitsutatud liha. Võrumaal turismitalu pidav Eda Veeroja soovis tallu ehitada liha suitsutamiseks suitsusauna ja küsis põllumajandusministeeriumist ning veterinaar- ja toiduametist kinnitust, kas sellises saunas valmistatud delikatessi ka edasi müüa tohib. Vastus oli: ei tohi.

"Võin oma talus suitsusaunasinki külalistele pakkuda ja etteteavitamisega ka laatadel. Aga kui tahan liha müüa turismitalunikust naabrile, siis tema seda enam raha eest edasi pakkuda ei saa. See ei ole mõistlik," ütleb Veeroja. "Et traditsioonilisel moel valmistatud toidukaubal tekiks mingi maht, tuleks edasimüüki lubada. Sama asi kehtib ka näiteks kodus tehtud sõira või saia kohta." Veeroja on nõus, et liha ei lubata suitsutada saunas, kus inimesed end pesevad, kuid ametnikud ei lase seda teha ka spetsiaal-selt lihasuitsutamiseks ehitatud saunas. "Suitsusaunas peaks seadusi järgides olema ka elekter, sest kuidas sa muidu nõutava roostevabast terasest kraanikausi juurde vee saad. Kui aga palkseinu ei tohi olla ja seinad teha roostevabast terasest, siis poleks tegemist enam suitsusaunas suitsutatud lihaga."

Otepää kandis elav Tiina leiab, et väiketalunikult ei saa nõuda samu tingimusi mis tööstuslikelt tootjatelt. "Talupidajal on raske kõiki nõudmisi täita, kui tahad teha tõelist suitsusinki ja mitte tööstuste kombel soolvett lihasse süstida." Europarlamendi ja nõukogu määrus, kus on kirjas toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, ei sätestagi seda, et sauna seinad ei tohi olla puust või et seal suitsutatud liha ei tohi edasi müüa.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul pole kuskil öeldud, et toitu ei tohi teha puidust seintega ruumis. "Kodumajapidamises traditsioonilisel viisil valmistatud toodete edasimüümine ei ole edaspidi siiski välistatud. Konkreetsetel juhtudel tuleb tõestada, et tegemist on traditsioonilisel viisil tootmisega ning vastavat toiduainet ei ole võimalik mittetööstuslikult samasugusena valmistada. Kindlasti ei kalluta traditsioon aga üles toiduohutust, mis tuleb igal juhul tagada," selgitab ta. "Kui talunik müüb oma saunas suitsutatud sinki ise, siis klient näeb, kes selle valmistanud on. Edasimüüja saab kauba eest vastutada ikkagi vaid siis, kui selle tootja on tunnustatud. Küsimus on riskides ja nende maandamistes."

Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra leiab, et traditsioonilise suitsusingi keelamine on jama. "Kui ise tohib laadal müüa, miks siis edasimüüja seda teha ei tohi? Küsimus ei ole toiduohutuses, vaid selles, et meie ametnikud on euroliidu seadusi liiga agarad tõlgendama. Eesti seadused ja määrused on rangemad kui euronõuded."