Suitsusaunad avavad suvel huvilistele uksed

Enne saunaminekut vahendasid vanarahva tarkusi Mooska talu perenaine, Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja  Eda Veeroja ning Vastse-Kuuste folkloorirühm Kõivokõsõ. Võromaa-ainelisi tantse esitas rahvatantsurühm Värten, mängisid ja laulsid noored lõõtsamehed Henrik Hinrikus ja Toomas Ojasaar.

Sauna töömõtted ei passi

Eda Veeroja tõdemusel on saunakombed ainuomased igale saunale, külale, kultuurikeskkonnale. “Suitsusaunahooneid meil veel on, kuid sellega seotud mõtteviis kipub küll kaduma,” kahetses ta.

70-ndatel Eestisse jõudnud soome sauna ei tohtinud puhtusekultuse tõttu vihtagi ühes võtta. Küll hakati seal pidusid pidama ja läbustama, mistõttu esiisade saunakultuur sai korvamatu kahju. Elektrisaunad tulid 80-ndatel, auru- ja aroomisaunad 90-ndatel.

Mooska tallu üles pandud saun pärineb Värska kandist ja oli enne seda nö puhtaks ehitatud, sh korstnaga varustatud. “Meie tegime selle suitsusaunaks tagasi,” mainis Veeroja.

Saun on perenaise äratundmisel eeskätt perekonna ja kogukonna koosolemise koht, kus võeti aeg maha. Saunalainele häälestati end juba kütmise ajal. Saunas on sünnitud ja surnuid pestud, sinna on mindud pööripäevade ja tähtpäevade eel, pärast talguid ja raskeid katsumusi. “Talvel joosti sauna paljajalu, jalgu määriti, neid viheldi. Jalavihtumise juurde käivaid lausumisi kahjuks enam ei mäleta.”

Mooska talu suitsusaunas end suurt ei pesta, sest higistamine teeb isegi puhtaks. “Küll määrime end sisse mee, soola ja õliga, mille järel vihtleme, käime tiigis ja siis määrime jälle,” rääkis perenaine.

Külli Eichenbaumi teada oli igaühel ka isiklik viht, eriti jõukamates peredes. “Isa ütles, et  viht on nii püha, et sellega enam põrandaid ei pühita. Üldjuhul põletati vana viht uue tule hakatuseks,” lisas Eda Veeroja.

Kadunud pole veel andide andmise komme. “Esmalt teretati sauna, kui  see kütte pandi. Sannavana poole pöörduti ette ja taha. Eriti hästi tuli läbi saada karmuga. Näiteks meil visati karmule ka leili ning kui saun valmis oli, pidi kindlasti kolm kopatäit veel viskama. Tänati ka sauna- ja vihategijat, veekandjat, suitsusööjat, sannaema jt. Omad sõnad käisid ka pesemise kohta,” rääkis Eda Veeroja.

“Kui ise saunast läheme, kutsume sinna meie hulgast lahkunud omaksed, jättes neile kausi sooja veega, viha ning ka tule põlema,” lisas ta.

Perenaine toonitas, et saunas möödunud aeg peaks kuluma eeskätt ihu ja mõtete puhtakssaamisele. “Häirivad saunalised, kes arutavad laval tõsiseid tööasju. Lavale ei sobi ka kurjad mõtted, vandumine ning valitsuse kirumine, samuti kange alkoholi tarvitamine.”

Mooska talus käiakse saunas kogu perega. Esimese leili võtavad mehed, kes “lähevad karmuga rinda pistma”.

Saunaruumi on puhastatud kadakasuitsuga, kusjuures kadakamarjad pidid küljes olema. Kõige parema viha saab pärnast selle õitsemise ajast. Hea on vihta teha vana kuuga – siis püsib see kaua.

Naiste saun on neljapäeval noore kuuga – see võimalus on neljal korral aastal.

Külli Eichenbaumi teada köeti ravitsemise jaoks sauna samuti neljapäeviti. Siis kutsuti külast ravitseja, kes pani kuppe.

Tegemisel on suitsusauna ehitamise juhend (KASTI)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilane Andres Ansper on võtnud nõuks panna kokku suitsusauna ehitamise juhend, millele eelneb kas ühe või kahe sauna püstitamine. Nüüd otsibki ta mõnd taluperemeest, külaseltsi või sõpruskonda, kes on valmis kampa lööma ja sauna(d) valmis tegema.

Lähem teave tel 5819 1202, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Allikas: ummamuudu list 


Paberkandjal ilmunud artiklist leiate veel Mati Määritsa fotod:

  • Karilatsi suitsusauna proovisid teiste hulgas ära noored lõõtsamehed Henrik Hinrikus ja Toomas Ojasaar.
  • Eda Veeroja rõhutusel peaks saunas möödunud aeg kuluma eeskätt ihu ja mõtete puhtakssaamisele.
  • Kultuuripärandi uurija Külli Eichenbaumi teada köeti ravitsemise jaoks sauna neljapäeviti. Siis kutsuti külast ravitseja, kes pani kuppe.

Head lugemist !