Kadrina saunaklubi saab kümneaastaseks

Allikas: Virumaa Teataja, Eve Klaas

Kadrina saunaklubi, mis loodi algselt selleks, et võidelda kohaliku ühissauna püsima jäämise eest, tähistab 5. märtsil koos arvukate külalistega kümnendat sünnipäeva.

MTÜ Kadrina Saunaklubi juhatuse liige ettevõtja Risto Murumägi meenutas, et kümmekond aastat tagasi tõusis päevakorda kohaliku avaliku sauna sulgemine. Klubi president väikettevõtja Ülo Kais lisas, et saunaklubi luues võeti eeskuju põhjanaabritelt soomlastelt. Kuigi esimestel aastatel võtsid kohalikud seltskonda rohkem õllejoojate klubina, oli survegrupp loodud. Ülo Kaisi sõnul on kümne aasta jooksul kavandatud avaliku sauna sulgemist mitmel korral, viimati mõne aasta eest. Küll on aga olnud klubiliste seas pidevalt ka vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid.

“Praegu on vallavõim meiega ühel meelel, et sauna on vaja, suhtumine on kardinaalselt muutunud,” ütles Risto Murumägi.

Majandavad ise

2008. aastal Kadrina saun mõneks ajaks suleti, sest see ei vastanud tervisekaitse nõuetele. Valla rahaga tehti remont ning saun sai ventilatsioonisüsteemi, samuti valati uus põrand ning dušid eraldati vaheseinaga, mis läks kokku maksma üle 332 000 krooni.

Enne sauna uuesti avamist loodi saunaklubi baasil MTÜ, mis hakkas avalikku sauna majandama ehk võttis selle oma hallata.

“Teeme vabatahtlikku tööd,” ütles Ülo Kais. See tähendab, et igal mehel on oma ülesanded: kes organiseerib piletimüügi, kes kütmise, kes puud. Samuti leidis klubi raha uue kerise jaoks, mis läks kokku maksma 36 000 krooni. Ka pisiremondi eest kannab hoolt saunaklubi ise.
Praegu on saunaklubil kakskümmend liiget, neist asutajaliikmeid 15. Kõik klubi liikmed on mehed, sest saunas käiakse paraku nii, nagu vanajumal meid loonud on.

Ei tegutseta aga mitte ainult enda, vaid kõigi Kadrina inimeste nimel, kes saunas armastavad käia. “Naised on meie salajased toetajaliikmed,” naeris Ülo Kais. Ning kui avaliku sauna sulgemine on päevakorda tulnud, on ka õrnem sugupool kisa teinud. Muidugi mõista käivad naisedki avalikus saunas ning soovi korral on neil võimalik luua oma klubi.

Meeste sõnul külastab iga pühapäeva õhtu jooksul Kadrina sauna oma 60-70 inimest.

Suured plaanid

PRIA maaelu meetmest saadud raha toel sai Kadrina saun mullu uue välisilme: tehti ulatuslikud fassaaditööd ning vahetati katus.

“Maja sai väga ilus, ma arvan, et praegu üks Kadrina kenamaid hooneid. Projekti kirjutamist vedas Andres Nukk, meie saunaklubi juhatuse liige,” rääkis klubi president Ülo Kais. Kokku saadi töödeks umbes miljon krooni, omaosaluse katmisel aitas vald ning panustas ka saunaklubi ise.

Edasi püütakse raha saada Kadrina saunaklubi seltsimaja remondiks, mis sisuliselt tähendaks siseruumide kordategemist. Torustikud, elektrisüsteem, katlamaja - praegu on kõik veel nõukogudeaegne.

Unistuseks on, et ruumidesse tuleks ka väike muuseum, kus saaks välja panna nii meened kui ka õllepudelite kollektsiooni.

Risto Murumägi ja Ülo Kaisi sõnul on saun eelkõige sot­sia­liseerumise ning mõnusa elamuse saamise koht, sest eks pesemiseks on teisigi võimalusi - duši all saab kiiresti käidud. Tegelikult on saun ka spordihoones, kuid see on “euro”, väike ja vihelda seal ei saa.

Saunaklubi regulaarsed kogunemised on pühapäeviti Kadrina saunas. “Kõik tähtsad otsused arutatakse saunas läbi,” rääkis Risto Murumägi. Muidugi antakse ka hinnang kohalike poliitikute tegemistele. “Head algatused kiidetakse heaks,” sõnas Kais.

Saunas kuuleb ära kohalikud uudised ehk poolnaljatamisi öeldes: vahetatakse teavet, kes vahepeal vahetanud autot, kes relva, kes naist.

Meeste sõnul on saunaklubi üks kindel kooslus: kui seal on midagi lubatud ja kokku lepitud, siis võib rahulik olla, et kõik toimib ja keegi alt ära ei hüppa.

Klubisse kuulub mehi igalt elualalt. On talupidajaid, ehitajaid ning ettevõtjaid, kes vajadusel ühte või teist ettevõtmist vedada aitavad või tehnikaga varustavad.

Toredad väljasõiduistungid

Saunaklubi rahvas ei käi leili ja vihtlemist nautimas vaid Kadrinas, vaid aeg-ajalt külastatakse elamuste ja kogemuste saamiseks saunu mujal Eestis ja ka väljaspool.

“Taolisi ettevõtmisi nimetatakse väljasõiduistungiteks, praeguseks on neid peetud juba üle viiekümne,” selgitas klubi president Ülo Kais.

Kolm reisi on viinud saunaklubilised Venemaale: Moskvasse, Peterburi ja Pihkvasse. Meeste selgitust mööda saab kõige ehedamad saunaelamused just idanaabrite juures.

2004. aastal võtsid Kadrina saunaklubi mehed ette saunade külastamise Peterburis, kus giidiks oli kunagine EKP Rakvere rajoonikomitee teine sekretär Boris Gorbunov, kes on praeguseks elanud ja töötanud Neevalinnas juba üle viieteistkümne aasta.

Eredad mälestused on meestel paari aasta tagusest väljasõiduistungist Moskvas. “Kuulsime, et seal on väga head saunad, mõtlesime, et proovime järele, sõitsime rongiga sinna,” meenutas Ülo Kais. Tema sõnul käidi Moskva ja Venemaa kuulsaimas, aga ilmselt ka ühes maailma tuntumas saunas.

Tsaariaegses ihuharimiskohas oli mitu hinnaklassi, mis tähendas muidugi teenuse kvaliteedi vahet. Kadrina mehed valisid kõrgeima klassi. “Saun on iseenesest vägev ja kõik on ilus ja kultuurne. Maalid seintel, nahkmööbel, eraldi kabinetid, tasemel teenindus, mitu basseini, võimalus massaaži tellida,” meenutas Ülo Kais.

Mehed rääkisid, et Venemaal on saunad nii kuumad, et leili visatakse vastu seina. “Ahi köeb pidevalt. Lava on mitmetasandiline ja suur. Seinad puulaudadega üle löödud, et saada sinna niiskust. Ruumis oli ka liblikapüügivõrgu moodi kahvaga mees, kes seda liigutades hoolitses selle eest, et ruumis kuum õhk liiguks,” kirjeldas Kais seal kogetut. Selles saunas käivad kõik kuulsad Moskva mehed.

Risto Murumägi meenutas, et teisel päeval käidi saunas, mis oli poole odavam: seal ei olnud seintel nii palju ilusaid maale ning istmed olid puust , aga leil ja omaette ruum olemiseks olid sellegipoolest.

Mullu külastati Pihkva sauna, mis tekitas nostalgilise elamuse: tsaariajast peale remontimata, keset linna olevast saunast jooksid jääauku nii mehed kui naised. Mitu klubi esindajat on osalenud Soomes Heinolas sauna-MMil, üks neist, Aare Välk, koguni neli korda. Kadrina mehed on leilivõtmises end proovile pannud ka koduses Eestis - Saaremaal ja Maardus.

Eestis on ära proovitud parvesaunad ja riigikogu saun, võetud leili erinevates kohtades nii maal kui linnas.

Poliitikud on Kadrina saunas tihedad külalised

Aastate jooksul on Kadrina saunaklubi külalisteks olnud hulk nii kohalikke kui üle Eesti tuntud poliitikuid pea kõigist suurematest erakondadest.

Otsa tegi 2003. aastal lahti praegune siseminister Marko Pomerants koos Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevuga, kes toona oli Kadrina vallajuht.

Tollane kohtumine oli ajalooline veel selles mõttes, et mehed käisid kohtumas ka naistega nende saunapoolel.

Asi oli toona saunalistele uus ja huvitav ja ilmselt veidi kasulik külalistele: peatselt olid tulemas valimised. Naistega on käinud kohtumas ka Katrin Saks.

Hiljem on poliitikuist külas käinud Mart Laar, Villu Reiljan, Vello Tafenau, Einar Vallbaum, Siim Valmar Kiisler, Juhan Parts, Ivari Padar, Tõnis Lukas, Sven Mikser, Rannar Vassiljev, Hanno Pevkur ja Marek Strandberg.

Risto Murumägi ütles, et eks algul pelgasid külalised natuke tulla. “Aga kui esimesed olid ära käinud ja vaadanud, et nendega midagi ei juhtu, siis hakkasid teised ka tulema. Praegu on nii, et paljudel on meie õllekann olemas, ning kellel see on puudu, sellel on juba natuke naljakas olla,” rääkis Risto Murumägi naljatledes.

Kuigi poliitikud on valimiste perioodil märksa aktiivsemad külla tulema kui muul ajal, on tegemist siiski sotsiaalse suhtluse vormiga ning oma põhimõtete tutvustamise, mitte otsese valimispropagandaga. Poliitikutel on oma seisukoht, nad oskavad rääkida ning esindavad mingit jõujoont. “Inimesed saavad siis võrrelda,” ütles Risto Murumägi.

Saunas tekib ikkagi omamoodi vaba suhtlus. “Poliitikud on ise ka öelnud, et siin on teistmoodi kui kultuurimajas või raamatukogus,” kõneles Murumägi ja lisas, et saunalaval ja soovi korral hiljem õllekannu taga on kõik võrdsed.

Külalisi on aga olnud teisteltki elualadelt. Näiteks on Kadrina saunas käinud luuletaja Contra, õlletööstur Ott Licht, korvpallitreener Andres Sõber, “ugrimugri” keeleteadlane Jaak Prozes ning skulptor Simson von Seakyll.

Kõik, kes kunagi on käinud Kadrina saunas rahvaga kohtumas, on kutsutud ka 5. märtsil sünnipäevapeole ning tagasiside järgi on paljud neist tulemas.