Kõige mõnusam on kaseviht. Eriti hea viha saab vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Vihtade tegemiseks kõige sobivam aeg on üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Oksad peavad närbuma vilus. Kasevihale omistatakse nahka noorendavat, valuvaigistavat ja haavu parandavat toimet. Üks perekond võib ühte kasevihta kasutada kahel saunapäeval, kui viht on kuivanud toatemperatuuril ja teda säilitatakse pimedas ruumis, s.o saunas. Teisele kohale jääb tammeviht, mis annab tunduvalt suurema soojusaistingu. Tammelehtedes leidub tanniini, mis peaks aitama liigesehaiguste puhul ja andma hea une raskete sügistööde ajal. Vihta võib teha ka kadakast, pärnast, saarest, nõgestest ja mustsõstraokstest.
Haigena saunaminek on riskantne ettevõtmine. Carl Robert Jakobson läks kopsupõletikuga sauna ja me kõik teame, millega see lõppes. Saunast on abi siis, kui haigus pole veel võimust võtnud. Samuti ei tohi sauna minna purjus peaga. Uuringud on näidanud, et kuum saun äkksurma ei põhjusta, küll aga võib seda põhjustada alkoholi ja sauna koosmõju.
Saunas on kergem tegelda autogeense treeninguga: soojustunne kehas tekib iseenesest. Lihased lõdvestuvad ja toimub üldine rahunemine. Niisiis mõjub saun hästi ärrituse ja pingeseisundite puhul. Saun aitab ka kõrgenenud vererõhu korral: kuna veresooned laienevad, siis vererõhk langeb. Kaugelearenenud südamehaiguste puhul vajab saunaline siiski arsti konsultatsiooni.
Saunaskäik ei alga vihtlemisega. Kõigepealt maksab end märjaks kasta ja laval kolm-neli minutit lamada, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega, parem kui kell maha jääb.
