Suitsusauna UNESCO nimekirja saamine on ohus

 

Soomlased on tõenäoliselt rahul oma Soome saunaga, kus seinad on puhtad ja nõgi ei määri. Suitsusaunas käimine on aga suisa elustiil. Külma talveilmaga peab sauna kütma koguni kahel päeval järjest: esimesel päeval tuleb lämmiks ajada seinad, teisel päeval saab hakata hea leili peale mõtlema.

Õige suitsusauna tegu algab lõuna ajal, kui sauna taritakse puud ja kaevust tõmmatakse välja paarkümmend liitrit vett. Tark peremees paneb suitsusauna ka kaks sooja vee anumat – ühe naistele, teise meestele. Kui tahta ühega hakkama saada, siis võib kindel olla, et pärast naiste saunaskäiku on soe vesi otsas.

Olgu selle nõgiste seinte ja pealinnast tulnud inimese jaoks harjumatult külma, vahel ka muldpõrandaga suitsusauna eriskummalise lõhnaga nagu on, aga just selle pärast soovivad paljud rahvad ja rahvakillud seda nähtust enda omaks pidada.

Üks kümnest

Eda Veeroja on üks pea kümnest eestvedajast, kes on suitsusauna kultuuri ja traditsioonide säilimise ja arenemise enda südameasjaks võtnud. Veeroja sõnul pole UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pääsemine eesmärk iseenesest. „Meie eesmärgiks on ikkagi selle suitsusauna traditsiooni kogumine ja säilitamine nüüd, mil see on elav. UNESCO-sse kandmine on vahend, millega saab uurimi­sele, teadvustamisele ja väärtustamisele juurde tuua lisatähelepanu,” selgitas Veeroja.

 

Veel reedel olid Võrumaa suitsusauna UNESCO-sse viijad arvamusel, et ehk õnnestub juba tuleval kevadel esitada valitsusele taotlus ja dokumentatsioon, et UNESCO asuks Võrumaa suitsusauna oma vaimse kultuuripärandi nimekirja lisama. Eile ütles Veeroja, et tõenäoliselt siiski paari kuuga ei suudeta kokku panna kogu vajalikku dokumentatsiooni.

Muu hulgas tulebki võrulastel uurida ja UNESCO inimestele veenvalt ära seletada, miks nende suitsusaun on midagi nii erilist, et just selle peaks nimistusse lisama. „Aus vastus on hetkel see, et me alles uurime, kas ja mille poolest meie suitsusaun erineb näiteks setude suitsusaunast,” lisas Veeroja.

Setu ja võru suitsusauna peamisi erinevusi on see, et võrulased ehitasid omal ajal ruumikamaid saunu.

Kalle Eller on üks väheseid elus olevaid suitsusauna ehituseksperte. Võrumaa vanahärra selgituste kohaselt on setu saunad väiksemad seepärast, et neil nappis omal ajal metsamaterjali ja raha. „Näiteks pidasid setud odavamaks eeskoja ehitamist laudadest. Võrumaal aga tehti ka eeskoda palkidest,” lisas Eller.

Tänapäeval maksab suitsusauna ehitamine 100 000 krooni ringis. Elleri kinnitusel saab sauna valmis kolme-nelja kuuga, talvel võib minna ka paar kuud kauem.

Setud tahaksid ka oma sauna kaitsta

Ajame ühist asja

Originaale pole

•• Setude sootska Ahto Raudoja kutsub võrulasi ajama ühist asja ja mitte otsima erinevusi setu ja võru suitsusauna vahel.

•• „Ka Setumaal on suuri suitsusaunu nagu Võrumaal ja meil on ka üsna sarnased saunatraditsioonid. Eks põhjuseid tuleb otsida ikka sellest, et üldjoontes on tegemist siiski sama kultuuriruumiga,” lisas Raudoja.

Seega võiks setud ja võrulased Raudoja arvates seljad kokku panna ja asuda koos ette valmistama dokumente, mis aitaksid piirkonna suitsusauna kultuuri ja traditsiooni viia UNESCO vaimse kultuuri pärandi nimekirja.

•• Vanimad siiani säilinud suitsusaunad on Kagu-Eestis pärit 19. sajandi lõpust 20. sajandi algu­sest. Loomulikult pole ükski neist säilinud originaalsel kujul, kuna saunakerise kive sõelutakse vähemalt kord nelja-viie aasta järel. Iga kümne-kahekümne aasta tagant vahetatakse välja aga sauna katus ja ka osa palke.