Õige saunaviht peksab kehahädad välja

Ühte vihta jätkub üheks korraks

Vanarahvas soovitas lõigata oksi noorkuu ajal ja kuiva ilmaga, et lehed hästi okste küljes püsiksid. «Kõige parem on enne jaanipäeva, kui kaselehed on täis kasvanud, aga kõik sõltub ka loodusest,» õpetab Ulla.

Lähme Ullaga ühe kasepuu juurde, kust ta painutab keskelt oksi ja lõikab umbes 50 sentimeetrised jupid. «Keskelt on kõige parem. All on rootsud ja tipust ka ei tasu,» selgitab ta. «Kui kask õitsema läheb, siis enam vihta ei saa.»

Ulla valib enda meelest kõige ilusamad ja leherikkamad oksad. Kasest tehakse kõige rohkem vihtasid, sest see on kõige kättesaadavam, kuid Ulla kogemust mööda on kõige vastupidavamad ja tugevamad tammevihad. Kui võtta vanema puu oksad, siis püsivad lehed paremini küljes.

Pundi suurus sõltub inimesest: meestele suurem, naistele väiksem pihutäis. «Aga mitte ka väga väike,» lisab Ulla.

Samuti ei tohi kimp olla liiga pikk, muidu ulatuvad tipud nüpeldama neid kohti, kust vaja pole. Kimpu pügada ei tohi, muidu lähevad otsad teravaks.

Ulla seob kimbu ühe nööriotsaga kinni, jätab teise otsa järgmisele kimbule ja selgitab edasi: «Teise otsa kinnitame teise kimbu ja siis tuleb kuiva ja varjulisse kohta kuivama panna.»

Päikse käes lähevad lehed kollaseks, aga niiskes kohas hakkab viht hallitama. Riputatud vihal jäävad ka lehed ilusti sirgeks. Ulla silmitseb kimpe ja tunnistab, et tänavu pole üldse head oksa: öökülmad on teinud oma töö ja ka putukad on lehed ära närinud.

Vihta võib kuivatada pikalt, aga ka värskest peast nüpeldamiseks võtta. Õigesti kuivatades võib talvelgi vihad rippumast korjata, visata kuuma vette likku ja siis kasutada.

Ühe vihaga saab Ulla ühe korra korralikult vihelda: siis lähevad lehed rootsuks ja pole enam nii hea.

«Kadakast saab ka head vihta,» kinnitab Ulla. Karta pole põhjust, kadakavihta tuleb eelnevalt keevas vees kuumutada ja teravad okkad lähevad pehmeks.

Kuumutamine võtab kaua aega, kiiremini saab auruga. «See pole üldse valus, vastupidi! Eriti arstid soovitavad, et on hea reuma vastu ja ergutab kindlasti rohkem kui kaseviht,» teab Ulla öelda.

Kuumas saunas olgu müts peas

Kui kadakat on vähe leotatud, võib tõesti valus olla ja veretäpid nahale teha. Aga kaselõhna vastu ei saa ükski viht. Kuigi tammel pole lõhna, vaid vastupidavust, soovitab Ulla kirsioks tammevihta peita – pidavat head lõhna andma.

Ka nõgeseviht pidi Ulla teadmist mööda reumaga imet tegema. Kui seda hästi leotada, siis ei saa kõrvetada.

Tavalist vihta võiks leotada kümme minutit. Kadakaviht on asjatundjate hinnangul parim just äsja tehtult. Säilitada saab seda ainult vähe aega, sest okkad hakkavad pudenema.

Peale selle, et viht parandab vereringet, pole Ulla kinnitust mööda pärast seepi tarviski: viht peksab sodi palju paremini välja.

Ulla soovitab saunatamise temperatuuriks valida 70 kraadi. «Naised kannatavad muidugi rohkem,» lisab ta, mille peale piltnik suured silmad teeb. «Jaa, naised kannatavad tänapäeval kolmandiku rohkem kui mehed!»

Väga kuuma sauna soovitab Ulla meestel minna ainult korralikes aluspükstes ja sauna üldse müts pähe panna. «Pea pole ka keetmiseks mõeldud!» sõnab ta. Vihelda tuleb ainult sooja käes, leiliruumis ja just nii kõvasti, kuidas keegi parasjagu tunneb.

Kuivatatud või külmutatud viha saab paarikümne krooniga ka poest, lisaks pakuvad saunatarvete ärid kodumaist tekstiilist massaaživihta.

OÜ Emee toodetav patenteeritud tekstiilviht sündis pärast ettevõtte omaniku ja leiutaja Mati Salmi uue sauna sisseõnnistamisel. «Roheline kasevihavesi rikkus heledad lavalauad sedavõrd, et puit tuli liivapaberiga puhtaks nühkida,» selgitas Salm mõne aasta eest Postimehele. «Istusin õmblusmasina taha ja esimene isetehtud viht pidas vastu poolteist aastat.»

Tehisvihtu on Eestis müüdud üle nelja aasta. Lisaks sellele, et tehisviht ei määri saunalava, peab ta vastu üle saja saunaskäigu.

Kui kord nädalas saunas käia, võib viht vastu pidada kaks aastat. Vihad on valmistatud spetsiaalselt selleks tarbeks punutud nöörist, mida on kolme tüüpi: väga tugev pael, kergem nöör ja puuvillane. Puuvillane viht on palju õrnem ning sobib naistele ja lastele.

Riidevihta pole Ulla proovinud ega arva sellest palju. «Eks loodus ole ikka üle kõige!» sõnab ta.

Teave

Rahvameditsiin peab saunavihast ja vihtlemisest palju. Soovitatakse mitte ainult kasevihtu, vaid ka tamme-, kadaka-, nõgesevihtu. Näiteks arvatakse, et nõgestega vihtlemine aitab reuma, kadakaviht närvi- ja liigesepõletiku, tammeviht südamehaiguse korral, kaseviht peletab hästi väsimust.

Saunavihad tuleb valmistada täiskuu ajal, sel juhul ei tekita nad sügelemist, ei tule karta ka sügelisi. Kõige paremaks loetakse vihtu, mis on tehtud vahetult enne või pärast jaanipäeva. Vihad tuleb valmistada seega südasuvel, kui lehed on veel noored.

Lehtede roheline värvus säilib, kui vihad enne kuivamapanekut soolaga üle raputada. Vihta saab säilitada ka külmutatult külmhoones. Kuivatatud vihtu hoitakse enne tarvitamist kuumas vees. Külmutatud saunavihad sulatatakse toatemperatuuril üles, leotada pole tarvis.

Neile, kes soovivad vabaneda alkoholismist, soovitatakse süüa keha külge kleepunud vihalehti.

Vihtadest

NÕGESEVIHT – kasutada, kui Kuu on Jääras. Nõgese energia on mustast energiast tugevam, puhastab aurat, kaitseb. Ravib radikuliiti, reumat, podagrat. Vihta saab kasutada vaid korra. Kaks korda asetatakse viht kuuma vette vaheldumisi külmaga (viimaseks). Vihelda õrnalt, sest siis on mõju tugevam. Vihtlemisvesi on kasulik kosmeetiliselt nahahaigustele. Korjata mais-juunis.

SAAREPUUVIHT – kasutada, kui Kuu on Sõnnis. Omab põletikuvastast toimet. Peatab verejooksu, parandab haavu, aitab reuma ja radikuliidi puhul. Lehtedes on palju eeterlikke õlisid, karotiini ja askorbiinhapet. Ergutab meeli selgeltnägemisele, kui inimene on selleks valmis. Korjata kogu suve jooksul.

PÄHKLIPUUVIHT – Kuu Kaksikutes. Laienenud veenide, diabeedi, trombide puhul, sest sisaldab palju parkaineid. Harmoniseerib sisemaailma, aitab lahendada keerulisi olukordi (leitakse kergemini lahendus). Korjata juunis-juulis.

VAHTRAPUUVIHT – Kuu Vähis. Sisaldab alkoloide, askorbiinhapet. Hea toniseeriv vahend, puhastab nahka. Vabastab naha šlakkidest. Lehtede tinktuur ja keedus omab valu vähendavat, antiseptilist, põletikuvastast toimet. Viht on vetruv, eemaldab kuuma ja imab higi. Aitab taastada hingerahu, toob rahunemist, kingib kindlusetunde. Korjata kevade lõpul-suve algul.

KADAKAVIHT – Kuu lõvis. Kadakas eraldab fitontsiide kuus korda rohkem kui teised okas- ja lehtpuud. Aitab vähendada allergiat, neuralgiat, radikuliiti, nahavähki. Efektsem on õli kadakast. Kadakaenergia aitab ära võtta kaetust, vabastada sõnumistest. Korjata varakevadel.

PAJU-, REMMELGAVIHT – Kuu Neitsis. Võtab vali ristluudest. Hea masseerija. Paju energia annab naistele erilise võlu. Korjata varakevadel, aga ka kogu suve jooksul. Lõigata peened raod, siduda vihta ja hoida jahedas.

PUJU-, KOIROHUVIHT – Kuu Skorpionis. Puhastab hingamisteid, mõjub hästi nahale. Puhastati elamutest välja halb energia. Riputati ukse kohale kaitseks. Täidab ka eluenergiaga. Korjata kohe pärast õitsemist, enne, kui õied kuivavad.

TAMMEVIHT – Kuu Kütis. Normaliseerib vererõhku hüpertoonikutel. Ravib nahahaigusi. Viha leotusveega on kasulik juukseid loputada, annab kohevuse ja läike. On ehtne energeetiline doonor, annab elujõudu. Jõud on nii tugev, et krooniliste haiguste puhul on soovitatav mitte kasutada. Korjata juulis-augustis tihedast niiskest metsast.

OKASPUUVIHT – Kuu Kaljukitses. Kui nahk pole liiga tundlik, on kasulik reuma puhul. Võib kasutada nuluoksi, mis on kuusest ja seedrist pehmemad. On kasulik närvisüsteemi häirete puhul, kaotab needust ja laseb fantaasial lennata. Eelis on, et võib korjata kogu aasta. Tuleb 20–25 minutit keeta, et pehmeneks. Võib ka lihtsalt lamada okstel. Parandab haavu, põletikuvastane ja desinfitseeriv toime.

KASEVIHT – Kuu Kalades. Tapab mikroobid, kasemetsa õhk on steriilne nagu opisaalis. Lehtedes ja pungades on õli, kus on C- ja A-vitamiini. Tugevdavad organismi, tõstavad immuniteeti. Võtab ära väsimuse, taastab hingelist harmooniat. Tema energiat on vaja haigetele, nõrkadele, tervenevatele inimestele. Kergendab kannatusi, aitab taastada jõudu. Korjamiseks valida noor leinakask veekogu juures. Korjata juuli esimeses pooles. Viha valik sõltub Kuu seisudest, sest mõju on erinev nii nagu ka organitel.

 

Allikas: Järva Teataja, Pamela Parts