Saunaviht igale maitsele

Vihtlemist on soovitav alustada jalgadest. Seejärel "töödelda" käte- ja seljapiirkonda end südame ja kopsude suunas "nuheldes".

Kuiva kasevihta leotada 10-20 min. kuumas vees, seejärel asetada see hetkeks kerisele - nii lastakse eeterlikel õlidel avada hingamisteed. Kõige parem on selleks kasutada loomulikult värsket vihta, mida samuti võiks enne vette kasta.

Nahka tohterdavad vihad

Meile kõige harjumuspärasemat traditsioonilist kasevihta on kasutatud ka kui pesemisvahendit seebi ja harja asemel.

Kaseviht soodustab valulike lihaste lõdvestumist, on hea luu- ja liigesevalude puhul. Puhastab hästi nahka, eriti soovitav on ta neile, kel on kalduvus löövetele või mädapaisetele. Kiirendab haavade ja kriimustuste paranemist, tõstab meeleolu.

Tammeviht on sobivam rasuse naha puhul, sest on ka tugeva põletiku-vastase toimega. Teeb naha matiks ja elastseks.

Mustsõstra okstest saunavihta võiksid proovida need, kel on allergilisi vaevusi.

Kadakavihaga neuralgia vastu

Kadakavihaga on soovitatav vihelda reumaatiliste valude puhul. Ka kadakavihta tuleb eelnevalt loomulikult leotada veidi aega kuumas vees.

Kadakas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on suurepäraste õhku desinfitseerivate omadustega. Kadakaviht on mõjus ka valulike lihaste, seljavalude, neuralgia ja radikuliidi puhul. Vihtlemisel suureneb verevool ka sügaval lihastes ja isegi reflektoorselt - siseorganites. Seega kadakaviha toimet võib võrrelda omamoodi mikromassaažiga.

Pärnalehtedest viht on suurepärane külmetushaiguste järgselt. Samuti leevendab ta peavalu, laiendab bronhe, alandab palavikku ja kiirendab higieritust. Eriti soodsalt mõjub ta kuivale ja normaalsele nahale.

Lepavihast saab abi külmetuse, liigese- ja lihasevalu puhul.

Kõik eelnimetatud vihad on rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.

Pihlakas hommikul

Pihlakalehtedest vihal on närvisüsteemi tugevdava ja ergutava toime, mistõttu neutraliseerib sauna protseduuri lõdvestava mõju. Seepärast on seda soodne kasutada päeva esimesel poolel.

Nõgeseviha puhul räägitakse, et "kasuta harva, aga osavalt". Nõgeseviht on tugeva kohaliku ärritava toimega, kuid liigesevalusid leevendav ning põletikuvastase toimega. Eriti hea kasutada pärast väsitavat jalgsirännakut lihasevalude puhul.

Kasulik on enne nõgesevihaga vihtlemist vihelda kase- või tammevihaga. Eelnevalt pista nõgeseviht 1-2 minutiks kuuma, siis 3-4 minutiks külma vette. Nii teha 1-2 korda. Seejärel vihelda õrnalt.

Meile veidi eksootilisematest vihtadest võiks nimetada ka eukalüpti- ja loorberivihtu. Vihtasid tehakse ka vahtrast, pähkli- ja saarepuust.

Võiks proovida ka kombineeritud vihtasid tammest ja kasest ning kasest ja kadakast. Igaüks võiks tunde järgi leida just talle sobiva vihavariandi.

Vihtlemine on omamoodi massaažitoimega puhastumisrituaal, mis kiirendab vereringet ning soodustab jääkainete eemaldumist.

 

Allikas: Õhtuleht, J.-ENE KALLAS