Milline saunaviht paneb vere vemmeldama?

Temmeviht - Daisy LappardTammeviht

Eesti metsades on kaks õiget vihapuud, üks nendest kask ja teine tamm. Kui kaseviht on nõtkelt naiselik ja painduv, siis tamm on mehine ja jäigem. Lehed püsivad kauem küljes ega tule nii kergelt lahti. Kui vihta õigesti ja piisavalt hautada, siis ei mõju lehed ka liiga karmilt. Käes hoida on tammevihta hea mugav, sest on piisavalt tugev ja peab kaua vastu. Lõhn vähem intensiivne kui kasel.

Kuivanud kaseviht

Kuigi suvisel ajal on õige vihelda äsjakorjatud kaseokstega, siis võrdluseks värskete vihtadega võtsime prooviks ka ühe eelmise aasta kaseviha, mis krõmpsuvalt kuiv. Pole midagi öelda, õige leotamise tulemusena on ka eelmise aasta kaseviht parajalt vihane ja ergutav. Nõrgukestele ehk liigagi äkiline, sest kui lehed hakkavad ära kukkuma, võib tugev vihtlemine mõjuda juba piitsutamisena.

Kadakaviht - Daisy LappardKadakaviht

See on viht, mis paneb vere käima ka kõige tundetumal inimesel. Vihaga ei tohi nii agaralt lüüa nagu lehtpuust valmistatud saunavihaga, pigem kergelt sopsutada vastu ihu. Kes pelgab okaste teravust, alustagu jalataldadest, mis mõjub parajalt ergutavalt. Edasi võib proovida juba jalgu mööda ülespoole liikuda. Ihu jääb kergelt kihelema, kuid arvestama peab punakate täppidega, mis järgmiseks päevaks on siiski kadunud.

Vahtraviht

Vahtraviha plussiks on selle pehmus, mistõttu võiks sobida inimesele, kes tahab end saunas vaid kergelt sopsutada. Õige vihtleja aga sellest suurt elamust ei saa, sest suured lehed kipuvad ihu külge kleepuma ja teravust on vähe. Samuti on vahtraviht käes veidi kobakas ja vihtlemise tunde saamiseks peab sellega oluliselt rohkem vaeva nägema.

Saareviht - Dasy LappardEukalüptiviht

Ainuke viht, mis ei olnud omal käel valmistatud, vaid Selverist 51 krooni eest ostetud. Lubatud oli head lõhna ja tulemuseks pehmet nahka. Testi käigus jäid mõlemad asjad paraku kogemata. Vihta soovitatakse enne keeta, et see pehmeneks, kuid isegi pika leotamise tulemusena ei muutunud lehed pehmeks, vaid jäi tunne, nagu peksaks end rootsuga. Ka ei andnud viht nii tugevat lõhna kui värsked vihad.

 Saareviht

Saar pole ikka õige viha tegemiseks sobiv puu, sest lehed on pikad ja peenikesed, mis kipuvad keha külge kleepuma. Nii kasutamise kui ka välimuse poolest meenutab ta veidi poest pärit eukalüptivihta, vaid lehed on oluliselt pehmemad. Saareviht sobib saunalisele häda pärast, kui muid oksi pole käepärast ja millegagi tahaks siiski ihu ergutada. Muidu aga eelista siiski klassikalisemaid puid.

 

 

 

 

 

9 vihast põhimõtet:

  • Säilitamiseks mõeldud saunaviht tee valmis enne jaanipäeva, hiljem tehtud vihal ei pruugi lehed enam nii hästi küljes püsida.
  • Kohe kasutamiseks mõeldud vihta võid teha suvi läbi, kadakavihta aga praktiliselt aasta ringi.
  • Lehed püsivad paremini okste küljes, kui need on lõigatud noorkuu ajal ja kuiva ilmaga.
  • Vihaks vali sellised lehed, mis ei ole longus ja on ilusti lehtedega kaetud. Ära vali (kase)oksi, millel juba urvad küljes.
  • Viht valmista kohe, kui oled oksad lõiganud. Ära jäta vihaoksi hunnikusse seisma, sest lehed hakkavad kiirelt kuivama ja võivad hiljem lahti lüüa.
  • Seo viht kõvasti kinni, sest kuivades kipub viht lagunema. Enne sidumist eemalda käes hoidmise koha pealt kõik lehed, sest kui lehed kuivades ära kukuvad, muutub ka sidumise koht lõdvaks.
  • Parima viha saad, kui kasutad erinevaid puid, näiteks pane ühte vihta tamme ja kase oksi segamini. Tervise turgutamiseks aga tasub proovida ka näiteks nõgesevihta.
  • Värsket vihta võib valmistada praktiliselt igast puust. Lehed ei tohiks liiga suured olla ja puu vaigune. Vihaks ei sobi toomingas ja kodused viljapuud.
  • Enne vihtlema asumist peaks vihta hautama. Selleks hoia vihta kerise lähedal, et aur muudaks lehed mõnusalt pehmeks. Hauta läbi kõik viha küljed.

 

 

Allikas: Pille-Mai Helemäe, ajakirjas Naised, pildid Daisy Lappard