Juuni teisel nädalavahetusel (8-9.06) tehakse Haanjamaal Mooska talu uuele suitsusaunale vanapärane maakividest sauna-ahi.

Vanal ajal, kui savist telliskivid olid liig kallid või neid üldse saada polnud, tehti saunade kerisahjud üleni maakividest. Suurtest kividest laoti kolle, võlvideks otsiti piklikuma kujuga kivid, mis risti üle kolde pandi ja siis nende peale laoti järjest väiksematest kividest keris. Niisugused ahjud nägid välja nagu suured kivihunnikud. Teadmisi ja oskusi pidi olema sellise ahju tegemiseks, et keris ikka koos püsiks ja kütmisele vastu peaks. Praegusel ajal tavaliselt enam maakividest saunaahje ei tehta, mõned meistrid siiski oskavad sellist ahju teha.

Mooskal ettevõetav töö saab olema katsetamine ja õppimine, kus abiks on vanad pildid ja joonistused. Ahju tegemist juhatavad meistrid. Kel on tõsine soov maakivist saunaahju tegemist töö käigus õppida – paar õpipoisi kohta on veel vaba. Täpsemalt küsi Mooska perenaiselt Edalt: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Enamik saunasõpru teab, et kui kerisele leili visata, hoovab sealt kuum aur otse näkku, sundides leilipahvaku eest kössi tõmbuma.

Selline olukord on kõikide loodusseadustega kooskõlas, sest kuumadel kividel suures koguses tekkiv kuum aur kargab hooga lakke, ja et lagi on üsna madal ning inimese peaga praktiliselt ühel tasapinnal, kipubki sahmakas kõigepealt nägu tabama.

"Suitsusanna luhvt om kordi etem kui Hugo Bossi oma," räägivad võrukesed, kellel on peaaegu igas külas, mõnes isegi mitu suitsusauna. Algaval nädalal tutvustataksegi Haanjas suitsusauna tegemist laiemalt.

Pottsepp Jaan Pääsu ladus esimese kerise üle poolesaja aasta tagasi, nüüdseks on ta neid teinud üle saja, ka suitsusaunakeriseid. Põlva talurahvamuuseumi õuel Karilatsis tutvustati huvilistele lähemalt õige suitsusaunaahju ladumist.

Telk saun on meeldiv ajutine lahendus matkal, reisil või maal olles, kui tekib tahtmine keha soojendada.

Telk sauna (soovi korral ka kilesauna) ehitamiseks on tarvis valida esmalt ohutu asukoht, soovitavalt veekogu lähedal. Kindlasti ei tohiks lõkkekoht asetseda kuival maastikul, kust tuli võib kergesti edasi levida.

Teiseks on tarvis koguda pisiav hunnik vähemalt rusika suurusi kuivi kive ja lõkematerjal. Läbivettinud kivid võivad praguneda ning "plahvatada" liigsel kuumutamisel sarnaselt eterniidi viskamisega lõkesse. Kividega tuleb laduda lõkkease ning sinna peale teha lõke.

Suurema "kerise" saamiseks on kasulik lõkkease natuke maa sisse kaevata (suured kivid saab maa sisse lõkke alla peita). Lõkke ümber on tarvilik laduda kividest tulemüür, mida hiljem (puude ärapõledes) saab süte peale kuhulaks kokku lükata (nii lähevad ka pealmised kivid tuli kuumaks). Mida suurem on kuumaks köetud kivide kogus, seda kauem saab saunas käia.

Lõkke kustumisel on varvilik ehitada lõkke kohale telk. Selleks sobib piisavalt pikk puutokk ning present või muu käepärast telgi ehitamiseks olemasolev materjal.

Hüva leili!

Traditsiooniliselt on uue sauna ehitamisel eeskuju võetud ikka lähikonna saunadest ja kasutatud kohalike meistrite varasemaid teadmisi. Nõnda ongi kujunenud tänapäevani püsinud ehitustavad, mis piirkonniti erinevad. Tavasid on mõjutanud inimeste suuremad võimalused liikuda ning elukohta vahetada. Uued elanikud toovad kaasa oma teadmised ja oskused, mis kohalikke tavasid mõjutavad.

Julgustan kõiki korrastama vanu väärikaid suitsusaunasid ning proovima nende erispärast mahedat leili. Vana sauna puudumisel soovitan kaaluda uue ehitamist. Tegemist on täiesti jõukohase ettevõitmisega, millest on võimalik saada ülevaade näiteks Andres Ansperi tehtud juhendist suitsusauna ehitamise kohta. Tegemist on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilase lõputööga, mis aitab hinnata ühepere suitsusauna ehitamiseks kuluvat raha, materjale, aega ja oskusi. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik hinnata ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti.

Igamehe suitsusauna-aabitsas on kirjeldatud Lõuna-Eesti suitsusauna erijooni ning kohalikku traditsiooni, sauna ehitamise materjale, ehitusvõtteid, vajalikke oskusi, ajakulu. Antud on ka eelarve, mis aitab ehituseks kuluvat raha ning materjale arvestada. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti hinnata.