Tahan ja ehitan sauna korterisse.

Infrapuna saun korteris.Allikas: Äripäev, Viive Kallam
Fotol: Infrapuna saun
Saun on mõnus suhtlemispaik, kus kõik on võrdsed. Pole seal kellelgi paremaid ja kallimaid jalavarje ega kehakatteid, mille järgi klassikuuluvust määrata.

ASi Markling juhatuse liige Alar Karu ütleb, et saunaomanikuks saamine pole ületamatu ettevõtmine. Vaja on veidi kannatust, aega ja raha.

Karu sõnul on saunaomanikuks saamisel loomulikult eelisolukorras uuselamute asukad, sest nad ei pea ette võtma ulatuslikke lammutus- ja ümberehitustöid. Enamikku uutesse eramutesse ja korrusmajadesse projekteeritakse saun kohe sisse ning torud ja venilatsioonilõõrid paigutatakse sinna, kuhu vaja.

Ent ka vana paneelmaja asukast võib saada saunaomanik, ütleb Karu.

Kui pesuruum on olemas, ei ole sinna lava ja kerise lisamine üldjuhul võimatu. Saab läbi ajada ka kitsukese ruumiga ning lisapinda leitakse esiku või toa arvel. Eriti viimasel puhul on efekt suurepärane, sest lavaruumile lisaks saadakse hubane puhke- ja riietusruum. Iseasi muidugi, kui paljud võivad sellise ohverduse teha, sest enamasti on tubade pinda niigi napilt.

Kui ruumi vähe, võib valida kabiin-aurusauna. Väliselt on see samasugune nagu duðikabiin. Siiski tundub, et eestlasele on rohkem omane saun, kus on lava, leiliviskamise ja lamamise võimalus.

Riigiametnike nõudmised

Karu sõnul on vannitubade saunadeks muutmisel väga oluline, et see ei segaks ühiste kommunikatsioonide tööd. Naabrimehe elu ei tohi küll halvemaks muutuda seetõttu, et seina taga pidevalt saunamõnusid nauditakse. Sestap on vajalik eelnevalt maja valdajaga nõu pidada, kõik välja arvutada ja paberil paika panna.

Elektrikerise paigaldamiseks peab majal olema piisav elektrivõimsuse reserv ning kui seda pole, tuleb Eesti Energialt võimsust juurde taotleda. Sellega kaasneb vana juhtmestiku ja peakaitsme väljavahetamine.

Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Rain Seier ütleb, et vannitoa ümberehitamine saunaks on nagu inventari vahetus ning selleks pole eraldi mingit luba või projekti vaja. Kui sauna hakatakse aga ehitama toa või koguni tubade arvel, siis on ehitusluba ja projekt kohustuslikud. Ehitusloa kinnitamine läheb Seieri sõnul maksma 13 protsenti projekti maksumusest ning raha tuleb kanda Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna arvele.

Linnakorterisse sobib elektrikeris

Karu ütleb, et paneelmajades on elektrikeris ainuvõimalik küttekeha ning valikul tuleb kindlasti arvestada kerise võimsuse sobivust sauna kubatuuriga.

Põhjus, miks korrusmaja saunades elektrikeriseid kasutatakse, on selles, et suitsugaasi pole kuhugi juhtida. Mõnes eestiaegses majas on gaaside juhtimine siiski võimalik, sest seal on olemas korralikult väljaehitatud ventilatsiooni-ðahtid. Iseasi on, mitmendal korrusel inimene elab. Pole vist eriti mugav viiendale korrusele puid tassida ja tuhaämbreid välja vedada. Lisaks painab veel mure, kus puid hoida. Postkastide alla või korteri ukse taha neid ju riita ei lao.

Leiliruumi suuruse kohta ütleb Karu, et see ei tohiks olla liiga suur ega liiga väike, valida tuleks optimaalne suurus.

Kõrges ja suures leiliruumis on õhu hulk suurem, kütmiseks kulub rohkem energiat ja aega ning saunaline ei saa kasutada kõige kuumemat leili.

Kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt kasutamiseks elektriküttega keristes. Näiteks graniitkividelt aurustub vesi ühe korraga, põhjustades väga äkilisi kuumapahvakuid. Savi imeb aga vee enda sisse ning tekitab pehme leili efekti. Kes tahab, et tema saunas oleks nii järsu kui pehme leili võimalus, võib pool kerist täita graniitkividega, teise poole aga savikividega.

Kerisekive müüakse enamasti 20 kilogrammistes pakendites ning paki hind on keskmiselt 100 krooni. Savikivide hind jääb vahemikku 250 kuni 300 krooni pakk. Kes soovib, võib ju kerisekive ka põldudelt korjata, kuid need on vähem vastupidavad.

Vali ehitusmaterjali hoolikalt

Materjali valimisel tuleb Karu sõnul teada kaht ülimalt olulist asja – ehitamisel kasutatavast puidust ei tohi vaiku immitseda ning see ei tohi eriti kuumeneda.

Kuna tänapäeval on materjalivalik väga suur, siis on üsna tõenäoline, et leiate endale hinnalt ja kvaliteedilt sobiva. Varuge vaid kannatust ja teadmisi, annab Karu nõu neile, kes kavatsevad korterisse sauna ehitama hakata.

Enim kasutatakse ehitamisel haaba, leppa ja Aafrikast imporditavat abachi-puud, kuid sobib ka oksakohtadeta kodumaine okaspuit.

Kui kuuske ja mändi kasutavad pikaajaliste saunatraditsioonidega soomlased, siis peaks need kõlbama meilegi.

Lavalauad tehakse põhiliselt haavast või abachi’st. Tasub teada, et suurt vahet nende hinnas pole ning just neid materjale kannatab tagumik kõige paremini välja.

Põrandate osas on eelistatuim materjal keraamilised plaadid ning paljud lasevad sauna paigaldada ka põrandakütte. Viimast pole aga tegelikkuses üldse vaja, sest keris kütab piisavalt. Milleks topelt kütta ja topelt maksta?

Ning veel, kui juba põrandate plaatimiseks läheb, on mõistlik põrandaplaadiga katta kuni 10 cm kõrguseni ka alumine seinapind.

Põranda kalle tuleb anda lavaruumist välja pesuruumi poole. Kuna lavaruumis satub põrandale vähe vett ning kuumusega aurab seegi, pole sinna tarvis ka põrandatrappi ehitada.

Mida peab silmas pidama kerise valimisel ja kasutamisel?

  • Korterisaunadesse saab reeglina paigaldada ainult 2–15kW võimsusega elektrikeriseid.
  • Kerise valimisel on kõige tähtsam teada köetava ruumi kubatuuri.
Rusikareegel:

1 m³ ruumi kütmiseks on vaja 1 kW võimsusega elektrikerist. Juhul kui keris on liiga väikese võimsusega, ei küta see ruumi kuumaks. Kui see on liiga võimas, võib tekkida tulekahju.

  • Üks ruutmeeter soojustamata kivi-, klaas- või muud sellist pinda suurendab kerise võimsusevajadust niisama palju kui sauna mahu suurendamine 1,2 m³ võrra iga kõnealuse ruutmeetri kohta

NB! Elektriga köetava sauna seinad, eriti aga katus, tuleb väga hästi isoleerida. Kuum õhk tõuseb ju ülespoole.

  • Et keris sajaprotsendiliselt oma funktsiooni täidaks, on väga oluline ventilatsiooni õige paigutamine. Sauna sissetulev õhk peab pääsema esmajärjekorras kerise juurde ja seda võimalikult madalalt.

Õhku väljaviiv luuk peaks olema seda sissetoovast luugist võimalikult kaugel, kuid mitte oluliselt kaugemal ega kõrgemal ülemisest lavast. Vastasel korral läheb suur osa õhku otse leiliruumist välja

  • Väikeses leiliruumis on mugavam, kui kerise reguleerimislülitid paiknevad küttekeha ülaosas. Selline variant on küll natuke kallim, kuid hõlpsam kasutada.
  • Elektrikerises tuleb kasutada ainult kerise jaoks ettenähtud kive. Neid ei tohi laduda liiga tihedalt, vastasel korral ei soojene saun piisavalt.
  • Pärast leiliviskamist on soovitatav jätta keris 15 minutiks tööle, et nii keris kui leiliruum hästi kuivaksid. See pikendab kerise eluiga ja puit seisab kauem ilus.

Saun korrusmaja keldrisse

Need korrusmajade elanikud, kes vannituba kitsukeseks peavad või ei viitsi saunaehitust oma korterisse ehitada, võiksid kaaluda võimalust ehitada saun keldrisse.

Selleks on vaja:
  • volitada keegi sauna ehitamisest huvitatud isik asju ajama ;
  • kõigi majaelanike nõusolekut (elamuühistu korral piisab elamuühistu taotlusprotokolli väljavõttest. Korteriühistu puhul peab olema iga korteriomaniku allkirjaga tõestatud nõusolek.);
  • kooskõlastada ehitusloa taotlus ehituskontrolli osakonnas;
  • kinnitada projekt tuletõrje- ja päästeametis ning tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakonnas;
  • taotleda Tallinna linnaplaneerimisametist projekteerimisluba;
  • leida arhitekt, kes koostab keldriruumi sauna ehitamiseks sobiva projektlahenduse;
  • kinnitada projektlahendus tuletõrje- ja päästeametis ning tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakonnas;
  • kui projektlahendus on kinnitatud, taotleda linnaplaneerimisametist ehitusluba.

Kui ehitusluba on väljastatud, võib tööle hakata. Kui saun on valmis, tuleb kokku kutsuda komisjon, kuhu kuuluvad tuletõrje- ja päästeameti, tervisekaitsetalituse ja keskkonnaameti esindajad. Kui ehitus vastab esitatud tingimustele, annab linnaplaneerimisamet välja ruumi kasutamise loa.

Pärast seda võite vihad likku panna.

Mõned olulisemad nõuded korrusmajja ühissauna ehitajatele:

  • saunakompleks tuleb alati eraldada omaette tuletõrjesektsiooniks (see ei käi korteris või ühepereelamus asuvate saunade kohta);
  • tuletõkkeseintega ja -uksega tuleb eraldada terve saunakompleks, mitte ainult lavaruum;
  • seinad peavad tuld pidama vähemalt 30 - 60 minutit;
  • ventilatsioonitorudesse tuleb paigutada tuletõkkeklapid;
  • paneelmajades lubatakse kasutada ainult elektrikeriseid;
  • evakuatsiooninõuete kohaselt peab saunast olema kaks väljapääsu.