Hüva leili saab vaid korralikult läbi mõeldud ja ehitatud saunas !

Disain saunAllikas: T. Vahe, ASi Feer viimistlustööde jaoskonna juhataja
Foto: Home Interior Design

Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Iga saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse, põhiosa hea leili saamisel on õigesti ehitatud saunaruumil. Saunatüüpidest on tuntumad vene, rooma, türgi ja soome saunad. Korralikus saunas peaksid olema siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ja hea, pidevalt köetav keriseahi, mis ühtaegu parandab ka sauna ventilatsiooni.

Et leiliruumis on tegemist suhteliselt kõrgete temperatuuridega, siis saunalava ja istepingid peavad olema valmistatud lehtpuidust (soovitatavalt Ameerikast sisseveetav apache või haab), sest okaspuit ajab kuumuses välja vaiku, mis võib kleepuda ihu külge ja tekitada põletushaavu. Leiliruumi võetakse mõnel pool kaasa ka väike lehtpuust istelaud, kuna 80-90º saunalava on istumiseks liiga tuline. Leiliruumis tuleb hoida suurt puhtust.

Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu, mis kinnitatakse aluspuitkarkassi külge spetsiaalsete klambritega, mis ei jää näha. Seinalaudiseks sobivad haab, lepp ja apache. Nõudlikum saunaline valib oksavaba laua. Täidiseks võib kasutada mineraalvatti. Seina soojapidavuse suurendamiseks kaetakse sein voodrialuselt siseküljelt fooliumpaberiga (stanniolpaberiga), kusjuures stanniolpaberi ja laudvoodri vahele jäetakse umbes 2 cm õhuvahe. Põranda lähedale ja lae alla jäetakse voodrisse umbes 4-5 cm laiune pilu.

Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, stanniolpaberist peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder, s.o seina sisepind, saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri. Kuna stanniolpaber peegeldab soojuskiirgust tagasi, on sauna soojakaod väiksemad. Sauna katuslagi peab olema soojustatud. Saunakeriseid on saadaval hulgaliselt igale maitsele ja soovile, kõige levinum on pidevalt köetav nn soome keris. Kerisest saadava kuumuse otstarbekamaks ja kiiremaks kasutamiseks peab leiliruum olema suhteliselt väike. Selle põranda pindala ei tohiks olla üle 4 ruutmeetri ja kõrgus üle 2 meetri. Peale selle peavad leiliruumi seinad ja lagi olema hea soojusisolatsiooniga.

Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu. Sauna puitpinnad töödeldakse spetsiaalsete immutusvahenditega. Mingil juhul ei tohi kasutada mittehingavaid või mürgiseid aure eraldavaid lakke, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks. Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele vee ärajooksutrappi (mis võib asuda ka pesuruumis saunaukse vahetus läheduses).

Kui saun asub hoone ülemistel korrustel, tuleb põrand enne plaatimist katta hüdroisolatsioonikihiga, vältimaks vee sattumist alumiste korruste lagedesse.

Tähelepanu tuleb pöörata saunaruumi ventilatsioonile. Lavaruumi tuleb ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku puitkattega (või puitnupuga) plafooniga. Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava kuni 20 cm kõrguse pilu kaudu. Kui õhuvahetus on hea, võivad saunalised nautida puhast saunaõhku, mida on kerge hingata. On vale arvata, et saun peab kiire jahtumise vältimiseks olema vähese õhuvahetusega.