Klaasist saunauks

Disainitud pronksisikarva klaasiga uks firmast GlassHouse OÜHinnavõrdlus karastatud ja pronksi karva mattklaasist saunauksele (augustis 2011). Ava mõõduga 700x2100 mm ehk 7x21. Reeglina on ukseleng ise mõõduga 690x2036 mm.

Suurematest Andrese Klaasistuudio OÜ, kelle tooteid võib leida suurematest Eesti ehituspokettidest.

Tootjatest OÜ Saunauks- Paikusel. Uste kohaletoomise teenuse võimalus (Tallinn, Tartu. Pärnu) ning edasimüüjateks Andrese Klaasi ja Dekoori AS, MKC Uksed OÜ (Tallinnas) jt. Hinnakiri augusti kuu seisuga 2011. Soodsamalt kahjuks saunauksi ei leia, kuid kahjuks lsiandub transport.

Mõõtmed  / Hind
EEK
LVL
EUR
6 x 19 (590 x 1836 mm)
1295
59
83
7 x 19 (690 x 1836 mm)
1350
61
86
7 x 20 (690 x 1936 mm)
1395
63
89
7 x 21 (690 x 2036 mm)
1550
70
99
8 x 19 (790 x 1836 mm)
1590
72
102
8 x 20 (790 x 1936 mm)
1650
75
105
8 x 21 (790 x 2036 mm)
1690
77
108
9 x 21 (890 x 2036mm)
1850
84
118

Tallinna ümbsuses Harjumaal asub GlassHouse OÜ toodab Jüri külje all erinevaid klaasist sauna, aurusauna ning siseuksi. Lisaks ka klaasseinu ning duššinurki. Kdoulehelt jäi veel silma rohkelt erinevaid klaase ning disani lahendusi ning käepidemeid.

Saunauksi müüvad ka: Puumarketist (243,89 EUR), Saunamaailmast (134 EUR), Saunapood (157,22 EUR), ON24 (158 EUR).

Veel jäi silma HA SERV OÜ - Reolas (Tartu külje all). Silma jäävad ilusad lengid ning erinevad lingi ning disaini lahendused. Kahjuks nad üksikult uksi ei müü ning soovitaid pöörduda edasimüüjate poole (Bauhof, Ehituse ABC ja Decora).

Suitsusauna interjöör

Suitsusauna sisevaade ja skeem. Joonistas Erika Järvekülg, 1971.a.Lühikirjeldus: Leht 27,2x20,2 cm, tušš.

2 üksikjoonist: 1-2) suitsusauna sisevaade ja skeem.

Kose khk Alavere vald Soo-otsa küla Söödi talu = Harju raj Risti k/n

Joonistas: Erika Järvekülg, 1971.a.

Kommentaar: EJ 303. Järvekülg, Erika tušijoonised Kose, Harju-Madise, Nissi ja Risti kihelkondade (Harju rajoon) ehitustest, interjöörist, tarbevarast, sepistest ja vaibast (akvarell) 1971.a. Etnograafiliste jooniste päevik 1971.a. Kataloogis 1972.a. veebruaris Ü. Maaring.

Number: ERM EJ 303:2

Tüüp/tehnika: joonis, pilt

Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised

Black Sauna

Tava Guļbūve - suitsusaunMilline võiks välja näha uue 3 x 4 m suitususana projekt?

Siinkohal tuleb appi lõunanaabrid. Üsna Eesti piiri ääres (~10 km) tegutsev firma pakub umbes 200 millimeetrise diameetriga palkidest väikest suitsusauna, millel sindlitest katus. Projekti võite uudistada kõrvalolevalt pildilt.

Continue Reading

Sauna veepaak

Milline väiks välja näha sauna veepaagi skeem? Millised nõued peab järgima?

Veepaagi skeem

Saunakeris veesärgiga

Võimalik boilerisüsteemi lahendus.

Allikas: Skamet OÜ

SAUNA BOILER

Kui aga tahetakse kraanist sooja, s.o. pesemiseks vajaliku temperatuuriga vett, peab avama ventiilid 1 ja 2 ning kuum vesi tuleb torude E ja O kaudu alumisse torukolmikusse P, ventiili 1 kaudu tuleb samaaegselt samasse kolmikusse külm vesi. Kolmikus segunevad kuum ja külm vesi ning kraanist 3 saab vajaliku temperatuuriga vett.

Kui soovitakse pesta dušši all, tuleb sulgeda kraan 3, avada ventiilid 1 ja 2. Kuum vesi surutakse toru E kaudu ülemisse kolmikusse K ja külm vesi toru O kaudu samasse kolmikusse, kus toimub nende segunemine. Vajaliku temperatuuriga vesi voolab toru M kaudu dušisõela.

Continue Reading

Keris suitsusaunas

Allikas ja fotod: Hinokad.eu

Hino sügisel valminud suitsusauna kerise tegi Toomas ise. See oli tal esimene kerisetegu ja esimene pottsepatöö üldse:

Inimesed küsivad, et kas kivid on mere äärest ja oja põhjast. Kivi ei tohi olla kirju, erinevate mineraalidega, sest need paisuvad erinevalt. Ühtlane kivi, on ka valget kvartskivi. Mustad, lihvitud kivid. Keris sai tehtud tunde järgi, pealt tihedam, et leek läbi ei tuleks. Tuli veel tihendada kerist. Keris on ilma kastita, kaks külge on vastu müüri. Tellist on alla pandud. Saviks on kasutatud Kunda savi, sai tehtud püdel mass, käega tegin kerise tagant palgiosa kokku, lage sai teha saviga. Põleb puust kehvemini.

Toomas siis nutitas, kuidas seda kerist teha. Ta oli kuulnud küll, et tuleb puidust šabloon teha ja või liivast keriseaugu jaoks kuhi teha, kuhu siis kivid pääle laotakse, aga need kõik olid vaid jutud. Näinud ta seda tegemist ise ei olnud ja internetiavarustes tuhnimine ka selgust ei andnud. Oli küll erinevaid pottseppade foorumeid ja postitusi, aga suitsusauna kerisest polnud kuskil suurt midagi...

Ja tuligi siis asjaga peale hakata. Kõigepealt šabloon-puidust, plastik-klaasist ja makroflexist...

Hino sauna esimene kaar kiiludega. Hino kerise esimese kaare ladumine.

Continue Reading

Palkehitistest

Palgi tapid.Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja

Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst "Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine"

Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.

Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).

Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.

Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on "surnud", seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.

Continue Reading