Suitsusauna põhiplaan, keris, sauna aknad

Suitsusauna ehituse põhiplaan.

Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 30x21 cm, tušš.

3 üksikjoonist: 1) suitsusauna põhiplaan. M 1:50, 2) keris, 3) sauna aknad.

Ehit. 1898.a Laudkatus ja põrand. Esik laeta. Saunal palklagi. Lahtise kerisega suitsusaun. Suitsuauk on ühenduses puukorstnaga.

Laiuse khk Laiuse-Tähkvere vald Reastvere küla Hansu-Märdi talu = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Taivo Toomemets, 1969.a.

Kommentaar: EJ 288. Toivo Toomemetsa joonised Laiuse ja Torma kihelkonna ehitustest (saunad, sepikojad, veski). 38 lehte., 71 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. jaanuaris M. Kask.

Tüüp/tehnika: pilt

Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised

Saunale saab põneva välimuse saunapeitsiga

Allikas: InKodu.ee

Kui soovid oma saunale anda omapärase stiilse välimuse, siis kasuta saunalava ning sauna seinte ja  lagede viimistlemiseks Saunapeitsi. Antud peits on lahustibaasiline peits. Tänu vaigu- ja linaõlisisaldusele peab antud peits ka karmides saunatingimustes hästi vastu.

Saunapeitsi kasutamine

Eeltöötlus: Puhasta vanad viimistletavad pinnad kõigepealt lakkidest ja muudest eemaldatavatest ainetest. Puhasta järele jäänud pind lihvpaberiga ja eemalda lihvtolm.

Kasutamisjuhend: Ei lahjendata. Loksuta  hoolikalt enne kasutamist. Saunapeitsi kantakse peale pintsli või puuvillase lapiga. Eemalda liigne peits 1 – 2  minuti pärast puhta puuvillase lapiga. Et saavutada tumedam ja vastupidavam pind, töötle puitpinda 2 korda. Vajadusel teosta õrn vahelihv enne teise peitsi kihi pealekandmist.

Viimistle peitsitud  saunalava 3 tunni pärast Amello Saunalava Immutusainega ning sauna seinad ja laed Amello Puiduõliga.

Toonid: suitsusauna must,  tamm

Saunapeitsiga  on võimalik anda uuele haava- või lepapuidule omapärane tume välimus. Ühtlasi on võimalik Saunapeitsiga üle viimistleda vanemad saunapinnad andes neile stiilse värske välimuse.

Saun enne peitsimist

Saun enne peitsimist

Saun peale peitsimist

Saun peale peitsimist.

Hüva leili saab vaid korralikult läbi mõeldud ja ehitatud saunas !

Disain saunAllikas: T. Vahe, ASi Feer viimistlustööde jaoskonna juhataja
Foto: Home Interior Design

Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Iga saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse, põhiosa hea leili saamisel on õigesti ehitatud saunaruumil. Saunatüüpidest on tuntumad vene, rooma, türgi ja soome saunad. Korralikus saunas peaksid olema siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ja hea, pidevalt köetav keriseahi, mis ühtaegu parandab ka sauna ventilatsiooni.

Continue Reading

Mooste mõisas koolitati restaureerijaid

24. augustil lõppesid Mooste mõisas kolmenädalased restauraatorite kursused. Päev varem panid mehed kü­lateatri Virvendus juures pal­ke tulevasse sarikateni jõud­nud suitsusauna. Selleks võeti palkhaaval lahti Kauksi vana ait ja laoti see ringi.

Mooste vallavanema Ülo Needo sõnul oli tänavu restaureerimiskoolis kaks suunda - palkehituse res­taureerimine ja Mooste mõisa kivimüüri taastami­ne ning remont.

Continue Reading

Suitsusauna ehitamise tempo: palk päevas

Parimad saunad valmivad täispalkidest.Allikas:  Maaleht, Sulev Oll
Foto: Majand OÜ

Härjapea Koja eestvõttel on mehed käed löönud, kirved pihku võtnud ja ehitavad vanas Juuru kihelkonnas Aela külas Mäepõllu talus ürgsete tavade kohaselt suitsusauna. Algust tehti juba talvel palkide võtmisega. Haavapalgid on tõeliselt jämedad. "Pulki ja pliiatseid me võtma ei hakanud," tõdeb Mäepõllu peremees Olev Kull.

Töö tehakse kirvestega, nii pole ka kiirus kuigi suur: laupäeval saadi kirvetööna tapitud ja varatud vaid üks palk ("varama" tähendab palgile pikuti renni sisse raiuma). Töö kavatsetaksegi teha nii, et naelu või muid raudesemeid palju ei kuluks. "Võibolla uksehinged tulevad rauast," sõnas Kull.

Uks kavatsetakse sisse saagida, kõige alumine palk jäetakse sealjuures terveks. 4 x 7 meetri suurune saun saab seitsme palgirea kõrgune, valmis tahetakse see saada kooljakuuks ehk novembriks. Mõiste "ürgaegsed tavad" tähendav saunaehitajate väitel seda, et kasutatakse rahva mälus talletunud võtteid, põhiliselt Lõuna-Eestis säilinud suitsusaunade eeskuju ning kirjandust.

Järgmine talgupäev on plaanis 24. juulil ehk heinakuul.

 

Keris nõudlikule saunalisele

Hubane puuküttega keris.Tekst: ajakiri Kodu & Aed 
Fotod: IKI-Kiuas

Tutvustame teile uut tüüpi, silindrikujulisi IKI-kerised. Neid toodab Soome firma IKI-Kiuas OY. Kuigi ka Soomes jõudsid need kerised turule alles neli aastat tagasi, on need nüüd seal juba kõige nõutumad.

IKI-kerisega saunas saab nautida tavalisest mõnusamat, tervislikumat, pehmet, kuid samas kuuma leili. See on saavutatud tänu kerise erilaadsele ehitusele: kerisekivide suurele hulgale ja nende paigutusele. Kui tavalistel keristel on kivid küttekeha peal ja suurem osa metallküttekehast kuumutab leiliruumi õhku, siis IKI-keristel paiknevad kivid ümber elektriküttekeha või puuküttekolde. Kive hoiab koos silindrikujuline roostevabast terasest võrk.

Sõltuvalt kerise suurusest saab sinna laduda 140-300 kg kive. Koldest või elektritennidelt kandub kogu kuumus üle kividele ja neisse akumuleeritud soojusest jätkub pikaks ajaks. Kividest tuleb tervislikum ja mõnusam kuumus kui metallist küttepindadelt. Leiliruumi õhk ei muutu hapnikuvaeseks ja kuivaks, vaid on parajalt niiske ja laval on hea hingata. Sellise kerise leil on umbes samasugune nagu suitsusaunas, kus samuti suur kivimass kuumaks köetakse, ainult et nüüd pole suitsu. Kui suitsusauna tuleb oma pool päeva kütta ja pärast veel suitsu välja lasta, siis IKI-kerise üleskütmiseks kulub tund-poolteist, pärast seda jätkub leili mitmeks tunniks – suur kivimass ei jahtu kuigi ruttu.

IKI-kerisega võib leiliruumi hõlpsalt kütta ka 120 kraadini ja enamgi, kuid parima saunaelamuse saab kätte juba 70-kraadises saunas. Leili saab mõnevõrra reguleeridagi – kerise külgedele vett visates saame niiskemat ja pehmemat leili, ülalt aga kuumemat, teravamat. Suuremat kogust korraga visates tekib aurusauna efekt.

Tähtsusetu pole seegi, et kive ümbritsev metallvõrk läheb küttes küll soojaks, aga mitte ohtlikult tuliseks. Tänu sellele pole kerise ümber vaja piiret ja leiliruumis on rohkem ruumi. Oskuslikult disainitud roostevabast terasest konstruktsioon on leiliruumis ka nägus.

Continue Reading

Suitsusaunad ja kerisetüübid aastal 1878

Sauna sisemus.Allikas: Kansanperinne-blogi

Soome suitsusaunaga seotud väljavõtted erinevatest raamatust: Rakennukset tseremisseillä, mordvalaisilla, virolaisilla ja suomalaisilla vuodelta 1878.

Soome keris ehitatakse alati kivist, kuid levinud on sisu tugevdamine metalliga. Sisu kaartele astekse kivid, mille vahelt imendub suits sauna. Vanemad kerised tunduvad olevat siiski ilma "kaarteta" - mis kuulub rohkem uuemate ahjude juurde. Kerise kõrval asub alati lava, millel istuti. Osadelt piltidelt võib leida ka parred kodulindude jaoks, kes külmaga saunas viibisid.

Eksisteeris lihtsama ja keerukama vormiga keriseid. Lihtsalt kivikuhilast kuni hoolikate laotud võlvidega kiviahjudeni. Joonisel 150 on kujutatud traditsioonilist saunakerist, mdia meil tuntakse pigem "vene kerise" nime all. Vee viskamine toimub keskmisesse avasse ning leil "väljub" ülemisest avast.

Continue Reading