Mooste mõisas koolitati restaureerijaid

24. augustil lõppesid Mooste mõisas kolmenädalased restauraatorite kursused. Päev varem panid mehed kü­lateatri Virvendus juures pal­ke tulevasse sarikateni jõud­nud suitsusauna. Selleks võeti palkhaaval lahti Kauksi vana ait ja laoti see ringi.

Mooste vallavanema Ülo Needo sõnul oli tänavu restaureerimiskoolis kaks suunda - palkehituse res­taureerimine ja Mooste mõisa kivimüüri taastami­ne ning remont.

Continue Reading

Suitsusauna ehitamise tempo: palk päevas

Parimad saunad valmivad täispalkidest.Allikas:  Maaleht, Sulev Oll
Foto: Majand OÜ

Härjapea Koja eestvõttel on mehed käed löönud, kirved pihku võtnud ja ehitavad vanas Juuru kihelkonnas Aela külas Mäepõllu talus ürgsete tavade kohaselt suitsusauna. Algust tehti juba talvel palkide võtmisega. Haavapalgid on tõeliselt jämedad. "Pulki ja pliiatseid me võtma ei hakanud," tõdeb Mäepõllu peremees Olev Kull.

Töö tehakse kirvestega, nii pole ka kiirus kuigi suur: laupäeval saadi kirvetööna tapitud ja varatud vaid üks palk ("varama" tähendab palgile pikuti renni sisse raiuma). Töö kavatsetaksegi teha nii, et naelu või muid raudesemeid palju ei kuluks. "Võibolla uksehinged tulevad rauast," sõnas Kull.

Uks kavatsetakse sisse saagida, kõige alumine palk jäetakse sealjuures terveks. 4 x 7 meetri suurune saun saab seitsme palgirea kõrgune, valmis tahetakse see saada kooljakuuks ehk novembriks. Mõiste "ürgaegsed tavad" tähendav saunaehitajate väitel seda, et kasutatakse rahva mälus talletunud võtteid, põhiliselt Lõuna-Eestis säilinud suitsusaunade eeskuju ning kirjandust.

Järgmine talgupäev on plaanis 24. juulil ehk heinakuul.

 

Keris nõudlikule saunalisele

Hubane puuküttega keris.Tekst: ajakiri Kodu & Aed 
Fotod: IKI-Kiuas

Tutvustame teile uut tüüpi, silindrikujulisi IKI-kerised. Neid toodab Soome firma IKI-Kiuas OY. Kuigi ka Soomes jõudsid need kerised turule alles neli aastat tagasi, on need nüüd seal juba kõige nõutumad.

IKI-kerisega saunas saab nautida tavalisest mõnusamat, tervislikumat, pehmet, kuid samas kuuma leili. See on saavutatud tänu kerise erilaadsele ehitusele: kerisekivide suurele hulgale ja nende paigutusele. Kui tavalistel keristel on kivid küttekeha peal ja suurem osa metallküttekehast kuumutab leiliruumi õhku, siis IKI-keristel paiknevad kivid ümber elektriküttekeha või puuküttekolde. Kive hoiab koos silindrikujuline roostevabast terasest võrk.

Sõltuvalt kerise suurusest saab sinna laduda 140-300 kg kive. Koldest või elektritennidelt kandub kogu kuumus üle kividele ja neisse akumuleeritud soojusest jätkub pikaks ajaks. Kividest tuleb tervislikum ja mõnusam kuumus kui metallist küttepindadelt. Leiliruumi õhk ei muutu hapnikuvaeseks ja kuivaks, vaid on parajalt niiske ja laval on hea hingata. Sellise kerise leil on umbes samasugune nagu suitsusaunas, kus samuti suur kivimass kuumaks köetakse, ainult et nüüd pole suitsu. Kui suitsusauna tuleb oma pool päeva kütta ja pärast veel suitsu välja lasta, siis IKI-kerise üleskütmiseks kulub tund-poolteist, pärast seda jätkub leili mitmeks tunniks – suur kivimass ei jahtu kuigi ruttu.

IKI-kerisega võib leiliruumi hõlpsalt kütta ka 120 kraadini ja enamgi, kuid parima saunaelamuse saab kätte juba 70-kraadises saunas. Leili saab mõnevõrra reguleeridagi – kerise külgedele vett visates saame niiskemat ja pehmemat leili, ülalt aga kuumemat, teravamat. Suuremat kogust korraga visates tekib aurusauna efekt.

Tähtsusetu pole seegi, et kive ümbritsev metallvõrk läheb küttes küll soojaks, aga mitte ohtlikult tuliseks. Tänu sellele pole kerise ümber vaja piiret ja leiliruumis on rohkem ruumi. Oskuslikult disainitud roostevabast terasest konstruktsioon on leiliruumis ka nägus.

Continue Reading

Suitsusaunad ja kerisetüübid aastal 1878

Sauna sisemus.Allikas: Kansanperinne-blogi

Soome suitsusaunaga seotud väljavõtted erinevatest raamatust: Rakennukset tseremisseillä, mordvalaisilla, virolaisilla ja suomalaisilla vuodelta 1878.

Soome keris ehitatakse alati kivist, kuid levinud on sisu tugevdamine metalliga. Sisu kaartele astekse kivid, mille vahelt imendub suits sauna. Vanemad kerised tunduvad olevat siiski ilma "kaarteta" - mis kuulub rohkem uuemate ahjude juurde. Kerise kõrval asub alati lava, millel istuti. Osadelt piltidelt võib leida ka parred kodulindude jaoks, kes külmaga saunas viibisid.

Eksisteeris lihtsama ja keerukama vormiga keriseid. Lihtsalt kivikuhilast kuni hoolikate laotud võlvidega kiviahjudeni. Joonisel 150 on kujutatud traditsioonilist saunakerist, mdia meil tuntakse pigem "vene kerise" nime all. Vee viskamine toimub keskmisesse avasse ning leil "väljub" ülemisest avast.

Continue Reading

Palkmaja taastamist alusta vundamendist

Allikas: Äripäev

Oskuslikult renoveeritud palkmaja võib silmailule lisaks olla hindamatu emotsionaalse väärtusega ja kanda endas ajastu hõngu, millest moodsate majade elanikud ainult unistada võivad.

Siiski on vana palkmaja renoveerimine tihtipeale suurem ettevõtmine kui uue maja ehitamine ja selle otstarbekus tuleks spetsialisti abiga hoolega läbi kaaluda.

Niiskus kontrolli alla

MTÜ Vanaajamaja juhatuse liige Andres Uus ütleb, et on taastatud ka maju, millel üle poolte palkidest on tulnud ära vahetada. "Palkide olukorra hindamine ei ole väga keeruline," räägib ta. "Üldiselt on nii, et kui palk paistab mäda, siis ta seda ka on."
Erilist tähelepanu tuleb kaua kütmata ja niiskuse käes vaevleva maja puhul pöörata seentele ja hallitusele. Kõige sagedamini tekib hallitusseen niiskel lõigatud välispuidul ning ta tekitab palgile suurt kahju, rikkudes selle välimust ning muutes palgi aja jooksul kasutuskõlbmatuks.
Sellised palgid tuleb kindlasti välja vahetada, sest konstruktsiooni nõrgestamisele lisaks kujutavad nad suurt ohtu ka elanike tervisele.

Continue Reading

Suitsusauna leil on ergutav ja pehme

Suitsusauna massiivne kiviahi ja kõrge lava aitavad sooja püüda.Allikas: Äripäev, Siim Sultson
Fotod: Tender Ehitus

Võrreldes tavalise Soome saunaga on suitsusaun meeldiv alternatiiv neile, kes kuuma leili ja kõrvetavat niiskust ei talu.

Suitsusaun on erinevalt tavalisest Soome saunast põhjaaladel levinud vanem saunatüüp. Kui Soome saunas lastakse kogu küttesuits korstnast välja, siis suitsusaunas pääseb see välja tavaliselt uksest või seinaluugikesest.

Suitsusaun on sarnane ka arhailise suitsutarega, mille kütminegi oli pea samasugune. Nii suitsusauna kui suitsutare tõrjus valdavalt 19. sajandil välja kütmine puhtalt korstna kaudu, mida peeti siis suureks luksuseks.

Tänapäeval kohtab suitsusaunasid tavaliselt talumuuseumites või erinevas säilimisastmes vanade talukomplekside juures. Viimastel aastatel kerkivad eelkõige puhkekohtades Soome saunade kõrval ka suitsusaunad.

Suitsusaunu on kahte tüüpi: puhas suitsusaun ja must suitsusaun. Puhtal on korsten ka, must on üldse ilma korstnata.

Continue Reading