Ja hummõn joba omagi sannanätäl käeh!

Vihtlõmise tüütare om täüs ja ummilõ sannaperrile teemi tuusama sügüse.
Kerese praavitamise tüütarrõ mahus viil - tulkõ Hämkoti riidi...

Kõik olõti oodõtu riidi õdagu kontserdile Plaksi külla Tuulepesä tallo kell 19
Anu Tauli, Tarmo Noormaad, Mari Kalkunit, Tõnis Viidut ja sannah sündünü helüsid kullõma.

Puulpääva olõmi kõik sannah. Kiä umah, kiä küläpääl.
Uma rahvas või tulla kella 14 Marnet Peelo manu Tuuka küllä Tiigi tallo.
A andkõ mullõ tiidä, kui tulijit om.

Pühäüäävä omma Krista ja Silver Näkk ette valmistanu põnõva sannu kaemise. Algus kell 11 Suurõ Munamäe alt parklast. Sõidõtas ummi autodõga ja kulus umbõs 3 tundi.

Näemi jälki pia ja mõnusat sannanädälit!

Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.

Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu. Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.

Pääle sannajuttõ kõnelemist ja arotust mindas iks sanna kah.

Kae täpsämbalt: KUTSÕ JA PÄÄVÄKAVA

Määnestki massu osaliisi käest ei taheta. Sanna-asja tulõ hindäst üten võtta, sannajuuk kah. Egä tulõja või arotuse manu tsäilavva pääle veidükese midägi kotost umatettüt üten võtta.

Sannapäävä pedämist kõrraldas Vana-Võromaa suidsusanna kuuntüükogo, toetase Vana Võromaa kultuuriprogramm, Pokumaa, Võro Selts VKKF, MTÜ Sann ja Süük.

Sannapääväst osavõtmisest pallõmi ette teedä anda ildamba 20. novembris Külli Eichenbaumile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. vai tel 56611924

No om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletüsega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».

Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt.

Päält tuu om juttu ütest esierälidsest vanõmbat sorti sannatüübist – kooba-sannast. Raamatun om suidsusanna kütmise, vihategemise ja sannan käümise oppus.

Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.

Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.

Küläliisi jaos om päätükk «Savvusann ku turistõmeelütüs»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.

Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp üten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.

Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädnü. Sanna-küsümüsen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tennü fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.

Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriüm «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.

Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäütämine. Inne vällänäütämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ümbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.

Edimäst kõrda saami' kokku 15. mail Võromaa kutsehariduskeskuse köögih.

Kõnõlami Võromaa süüke aoluust ja sõs pruuvimi naid perrä tetä. Kaemi ka, kuis täämbädsel pääväl noidsammu süüke vahtsõst lavvale tuvva.

Teemi aia- ja teräviläsüüke, liha ja kala, magussüüke, kimmähe omma’ lavva pääl ka kanõbi- ja tatregujahu, suurma', läätse’ ja tõõsõ’ aoluulidse Võromaa toidu’.

Märgotami, mis om ütist aoluulidse Võromaa ja pallo kitet Põhjala köögil ja kas mi võimi kõnõlda eräle ka Võromaa köögist.

Oppust vidä iist Silvi Pihlakas, appi tulõva ka Triinu ja Kadri Piiri köögist.

Sjoo oppus võisi olla hää algus Võromaa söögi tsõõriklavvale, et üteh märgota, kuimuudu Võro küüki esile tõsta, umast kraamist hääd süüki tetä, külälisile tutvusta ja söögikotussile kah miilde tuleta, et om ka muid süüke ku kotlet, snitsli vai seljanka (esiki ku na kõik väega hää omma’).

Oppus om massulda, nime saat kirja panda puutri tiil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või ku kõlistat: 785 0818 , 5667 0850

Ammõtlik jutt üteh täpse kavaga om kirä sabah.

HÄÄ SÕBÕR!

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 19. märdikuul (19.11.) 2011.

Päävä hummugunõ puul peetäs Urvastõ Seltsimajan, päält lõunat oldas Põlva Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ ka savvusannanäütüs.

Näemi savvusannapääväl!

•  Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.
•  Urvastõ Seldsimaja ja Karilatsi muuseumi pererahvas pallõs üten võtta tarõkängä vai -sussi – niimuudu püsüs tarõ puhtamb ja kõikil om sääl parõmb olla!
•  Ilma omma jaheligu, tarõ olõ-i ülearrvu lämmä – tasos lämmämba rõiva sälgä panda!

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

10.00-13.00 Urvastõ Seldsimajan

Kõnõldas tinavaasta suvõl olnu sannaperimüse kogomise tüüst Urvastõ kihlkunnan.

Seminäri juhatas Võsu Ester.

Ettekandit pedävä Tarto Ülikooli üliopilasõ, kiä rahvatiidüse (etnograafia) opmisõ käügin kävevä seoilma-aigsit sannu kaeman ja sannakombidõ kotsilõ küsüman Urvastõ kandi talodõn. Kokkovõtõ ja tähelepandmisõ tüü juhatajalt.

12.30 lõunas pakk suppi Urvaste Külade Selts.

14.00-19.00 Põlva Talurahvamuuseumin Karilatsin

14.00 Savvusannanäütüse vallategemine. Näütüse saamisõluust kõnõlõs ja välläpanõkit tutvustas Margna Epp. Sannaviktoriin.

14.45 Külli Eichenbaum. Savvusanna-tegemiisist märdipääväst märdipääväni.

15.10 Epp Tamm. "Jummal hää miis!" Savvusannaperimüsest uurja silmi läbi.

15.40 Andres Ansper. Vahtsõ savvusanna eihtämisest.

16.10 Eda Veeroja, Külli Eichenbaum. Suidsusann küläliisile valla – tinavaasta kolmõl kõrral. Põimukuisõ sannatamisõ sannaperride tennämine.

16.40 Juvvas tsäid ja maitstas lavva pääle tuudu söögikraami. Sannaviktoriini tulõmuisi teedäandminõ.

17.00 Jututsõõr. Arotadas, kuimuudu savvusanna tegemiisiga edesi mintäs, midä olõs vajja viil tetä. Ettevalmistüse UNESCO-taotlusõ jaos: kiä minkaga hoolõn om ja saa üten avita.

18.00 Muusõumi savvusann om lämmäs köet ja uut sannaliisi.

---

Kõrraldasõ: MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ Seldsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.

Tugõva: Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru Maavalitsus. Savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teedüs:

Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 56 61 19 24, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53 32 21 53, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.