Väimelas peeti suitsusaunakonverentsi

Allikas: LounaLeht.ee

Võrumaal Väimela kutsehariduskeskuses reedel peetud suitsusaunakonverentsil astuti sammukene edasi teel suitsusauna kandmiseks UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 

Tartu ülikooli tudengid tegid konverentsil ettekande suitsusaunatraditsiooni arengust, mida uuriti tänavu suvel Võrumaal etnograafiliste välitööde praktika käigus. Üliõpilaste juhendaja Ester Võsu rääkis teemal „Suitsusaun kui elamus maaturismis”, mille jaoks ta Võru- ja Setumaa turismitaludes pakutavaid suitsusaunu uuris.

Epp Margna ettekanne puudutas suitsusaunaraamatu koostamist, saunaomaniku vaatevinklist rääkis suitsusaunast Nele Reimann-Truija.

Pärastlõunal toimunud ümarlauas arutati, mida peaks tegema selleks, et suitsusaun saaks kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Konverentsi korraldasid Võrumaa kutsehariduskeskus, Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Võro Selts VKKF.

Vaata ERRi videot!

 

 

Kuidas käia saunas?

Allikas: Tarbija24.ee

Värska sanatooriumi peaarsti Peeter Kudu annab nõu, kuidas korraldada üks tervisele kasulik saunaskäik.

•    Kuiva sauna temperatuur võiks jääda 70 ja 90 kraadi vahele.
•    Õhuniiskus võiks jääda 70–90 protsendi kanti.
•    Laval võiks korraga istuda 5–10 minutit, mitte rohkem.
•    Pärast laval käimist jahuta kindlasti keha. Külma ja kuuma vaheldumine parandab verevarustust.
•    Kuivas saunas alusta leili viskamisega juba varakult.
•    Niiske saun on kasulik ka hingamisteede haiguste raviks, sest aitab röga välja tuua.
•    Infrapunasauna võta veepudel kaasa, et ei tekiks vedelikupuudust.

Saun aitab ravida kõrget vererõhku

Allikas: Tarbija24.ee

Värska sanatooriumi peaarsti Peeter Kudu sõnul on saun hea igal juhul ja vastunäidustusi saunas käimisele on vähe. Päris ravivahendina kasutatakse saunatamist näiteks kõrgvererõhktõve puhul, sest sooja ja külma vaheldumine treenib veresooni.

Samas tõi Kudu välja, et sauna ei tasuks minna juhul, kui inimesel on südamepuudulikkus niivõrd tugev, et tal on niisamagi raske olla – kuumas istumine muudaks olemise veelgi raskemaks.

Soovituslik lavaloleku aeg võiks jääde viie ja kümne minuti vahele. «Üldiselt soovitatakse lavale minna mitu korda, istuda ära oma viis kuni kümme minutit, siis jahutada ja lõpus ka kindlasti jahutada,» soovitas Kudu.

Selline kuuma ja külma vaheldumine treenibki nahaaluseid veresooni – külmas need ahenevad ja kuumas jälle laienevad, millest on abi vererõhule.

«Hingamisteedele on iseenesest paremad sellised saunad, kus on niiskust rohkem. Väga kuiv õhk ei ole hea, aga niiske õhk aitab hingamisteede haiguste puhul röga välja tuua,» lisas tohter.

Saun ihule ja hingele

Allikas: Saunamaailm, 19.10.2010

Põlevad viha ja vihkamine

Saun on parim lõõgastus peale rasket töönädalat. Peale sauna tunneb inimene end värskelt, kergelt ja pingevabalt, järgnev uni on sügav ja kosutav. Teadlased on kinnitanud, et saunajärgsel päeval on:

  • Lihasjõud 15% suurem
  • Liigutused on täpsemad ja reaktsioon kiirem
  • Valgutaju on tugevam ja seega näeb inimene paremini.

Selle kõige põhjuseks on kesknärvisüsteemi erutus- ja pidurdusprotsesside tugevnemine. Saunakuumuses vabaneb kehas enam valuvaigistavaid ja mõnutunnet tekitavaid aineid ning peaajus rohkem depressioonivastase toimega serotoniini. Närvidele on kõige kasulikum mõju kuivõhusaunas (80°-100°). Üle selle hakkab kuumus närvifunktsioone pidurdama.

Loe edasi ...

Saunast ja ta mõnudest

Allikas: Eesti Elu, Raul Pettai
 
Vahest lugesite ajalehes hiljuti Soomes toimunud võistlusest sauna alal. Mehed istuvad +110º C juures laval ja samal ajal loobitakse kerisele vett. Kes sellele leilile kõige kauem vastu peab, on uus maailmameister. Seekordne kandidaat aga suri põletushaavade tagajärjel!

Continue Reading

Saunamaal on palju erinevaid saunu

Sauna ukse lähedal asub suur veetünn, kus saab kuuma ihu jahutada. Foto: Joosep AaderKOOBASSAUN • Rõuge vallas Nogo külas on Saunamaa. Praegu on seal kuus erinevat sauna, aga tulevikus vähemalt 12. Suitsusauna just ehitatakse ja ka indiaanlaste kuppelsaun vajab katet sõrestiku peale. Ega selle sauna juures muud väga teha olegi, kui kivid väljas kuumaks kütta ja kupli alla tassida.

Omaette vaatamisväärsus on muidugi arhailine koobassaun, mis täielikult ehitatud mäekülje sisse. Jaak Pächter, kes poja Erkiga kahasse Saunamaa omanikud, ütles, et vähemalt Võrumaal tema teada rohkem koobassaunu pole. „Šnitti on meilt võetud ja üks selline saun peaks veel siiamaile saama. Koobassaun oli esimene teadaolev saunaliik Eestimaal päris vanal hallil ajal,” seletas Pächter.

Loe edasi ...

Anzori Barkalaja: saun annab väge

Mul on selline kaemus, et enamik eestlasi vajab sauna. See on geenidesse jäänud ja ilma saunata tuntakse ennast kehvasti. Isegi linnaeestlane ei saa saunata hakkama, kord nädalas või vähemalt kord kuus peab ta saunas ära käima. Kuigi linnaeestlastel võib olla ka subkultuur: käiakse saunas mitte sauna enda pärast, vaid ärikohtumisi ja läbirääkimisi pidamas.

Minu saunaelamused algavad kaheksandast eluaastast, sest Usbekistanis elades ma saunaga kokku ei puutunud. Olen kindel, et paljudele eestlastele on saun nagu vesi kalale: nad ei mõtle, miks nad saunas käivad, nad lihtsalt käivad. Mujalt tulijana olen mõelnud, et eestlased on saanud pihta sellisele asjale nagu väekunst. Siin on tähtis osa traditsioonil, pideval jätkamisel. Kui iga nädal käid korra saunas, siis sa pidevalt taastad oma töövõimet ja immuunsüsteemi. Pidev jätkamine toetab inimest.

Loe edasi ...