Saun tallu poolesaja kilomeetri tagant

25 KILO DELIKATESSI: Kahepäevase suitsutamise järel toovad naised liha saunast välja. (Aldo Luud)Allikas: Õhtuleht, Arvo Uustalu
Foto: Aldo Luud

Mooska talu suitsusaun toodi lahtivõetuna kohale Värska kandist, kus osaliselt kokku kukkunud katusega hoonet ootas ees kuulsusetu kõdulõpp. Vana saun on üle elanud sünnitusi ja surnumõskmisi, mõistagi sadu ja sadu rõõmsaid saunaskäike.

Tihenduseks palkide vahel on saunas kasutatud naturaalset linatakku, vahelael on soojustuseks savi-liiva segu ja katust katab uhke mätas, kus näha erinevaid sooheinamaa taimi. Kuigi eestlased on harjunud sauna ikka kasevihaga minema, saab Mooska talus end vihelda varasuvel näiteks ka lepa- või nõgesevihaga. Kõige väärtuslikumaks peab Mooska pere õitsevatest pärnadest tehtud vihtasid, millega viheldakse perele tähtsatel puhkudel – näiteks pööripäevadel.

Kerisekivid on toodud mererannast – pererahvas usub, et merevee soolad eralduvad kütmise ja leili viskamise ajal kividest. Mooska tähendab võru keeles muhe, mõnus, lustlik, hea.

Sannamiis: iga suitsusaun põleb kord maha!

KÄPULI: Kui saun on veel vingu täis, saab hea tahtmise korral sinna siseneda käpuli.Allikas: Õhtuleht, Arvo Uustalu
Foto: Aldo Luud

Saunas lihasuitsutajal peab olema hobusekannatus, sest kaelakarbonaad või seakints pannakse partele suitsu juba neljapäeval ja võrratud lihakäntsakad valmivad alles laupäeva lõunaks.

Reedel peeti Võrumaal Väimelas esimene suitsusaunakonverents, mis läks laupäeval sujuvalt üle Võru koduhõnguse toidu suurlaadaks "Uma mekk". Haanja taluperenaine Eda Veeroja on võtnud südameasjaks, et vana Võrumaa traditsiooniline suitsusaun kantaks UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Laupäeval demonstreeris ta koos abikaasa Urmasega, kuidas 30 kilost lihast oli sauna kaasabil saanud 25 kilo võrratut maitseelamust.

Continue Reading

UMA MEKK tutvustas Võrumaa toite ja käsitööd

Allikas: Delfi, rahvahaal.delfi.ee

Pilte vaata siit.

Täna toimus Võrus kohaliku toidu seminar ja mess Uma Mekk. Esindatud olid peaaegu kõik toidugrupid, lisaks teemaga seonduv käsitöö: toidunõud, linikud, säilitusanumad ja palju muud. Enamus kauplejaid olid kohale tulnud lähiümbrusest aga leidus ka väljapanekuid kaugemalt, näiteks Pärnust.

Päeva juht Arlet Palmiste oli heas mõttes kade, et tema kodukohas selline ummamuudu faktor puudub. Sarnane üritus kuskil Põhja-Eestis ei mõjuks enam sama soojalt.

Meelt lahutasid Võrumaa muusikakoolide lapsed, viljaterade töötuba kutsus vaatama ja proovima seda, kuidas vanasti viljast jahu sai.

Continue Reading

Väimelas peeti suitsusaunakonverentsi

Allikas: LounaLeht.ee

Võrumaal Väimela kutsehariduskeskuses reedel peetud suitsusaunakonverentsil astuti sammukene edasi teel suitsusauna kandmiseks UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 

Tartu ülikooli tudengid tegid konverentsil ettekande suitsusaunatraditsiooni arengust, mida uuriti tänavu suvel Võrumaal etnograafiliste välitööde praktika käigus. Üliõpilaste juhendaja Ester Võsu rääkis teemal „Suitsusaun kui elamus maaturismis”, mille jaoks ta Võru- ja Setumaa turismitaludes pakutavaid suitsusaunu uuris.

Epp Margna ettekanne puudutas suitsusaunaraamatu koostamist, saunaomaniku vaatevinklist rääkis suitsusaunast Nele Reimann-Truija.

Pärastlõunal toimunud ümarlauas arutati, mida peaks tegema selleks, et suitsusaun saaks kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Konverentsi korraldasid Võrumaa kutsehariduskeskus, Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Võro Selts VKKF.

Vaata ERRi videot!

 

 

Kuidas käia saunas?

Allikas: Tarbija24.ee

Värska sanatooriumi peaarsti Peeter Kudu annab nõu, kuidas korraldada üks tervisele kasulik saunaskäik.

•    Kuiva sauna temperatuur võiks jääda 70 ja 90 kraadi vahele.
•    Õhuniiskus võiks jääda 70–90 protsendi kanti.
•    Laval võiks korraga istuda 5–10 minutit, mitte rohkem.
•    Pärast laval käimist jahuta kindlasti keha. Külma ja kuuma vaheldumine parandab verevarustust.
•    Kuivas saunas alusta leili viskamisega juba varakult.
•    Niiske saun on kasulik ka hingamisteede haiguste raviks, sest aitab röga välja tuua.
•    Infrapunasauna võta veepudel kaasa, et ei tekiks vedelikupuudust.

Saun aitab ravida kõrget vererõhku

Allikas: Tarbija24.ee

Värska sanatooriumi peaarsti Peeter Kudu sõnul on saun hea igal juhul ja vastunäidustusi saunas käimisele on vähe. Päris ravivahendina kasutatakse saunatamist näiteks kõrgvererõhktõve puhul, sest sooja ja külma vaheldumine treenib veresooni.

Samas tõi Kudu välja, et sauna ei tasuks minna juhul, kui inimesel on südamepuudulikkus niivõrd tugev, et tal on niisamagi raske olla – kuumas istumine muudaks olemise veelgi raskemaks.

Soovituslik lavaloleku aeg võiks jääde viie ja kümne minuti vahele. «Üldiselt soovitatakse lavale minna mitu korda, istuda ära oma viis kuni kümme minutit, siis jahutada ja lõpus ka kindlasti jahutada,» soovitas Kudu.

Selline kuuma ja külma vaheldumine treenibki nahaaluseid veresooni – külmas need ahenevad ja kuumas jälle laienevad, millest on abi vererõhule.

«Hingamisteedele on iseenesest paremad sellised saunad, kus on niiskust rohkem. Väga kuiv õhk ei ole hea, aga niiske õhk aitab hingamisteede haiguste puhul röga välja tuua,» lisas tohter.

Saun ihule ja hingele

Allikas: Saunamaailm, 19.10.2010

Põlevad viha ja vihkamine

Saun on parim lõõgastus peale rasket töönädalat. Peale sauna tunneb inimene end värskelt, kergelt ja pingevabalt, järgnev uni on sügav ja kosutav. Teadlased on kinnitanud, et saunajärgsel päeval on:

  • Lihasjõud 15% suurem
  • Liigutused on täpsemad ja reaktsioon kiirem
  • Valgutaju on tugevam ja seega näeb inimene paremini.

Selle kõige põhjuseks on kesknärvisüsteemi erutus- ja pidurdusprotsesside tugevnemine. Saunakuumuses vabaneb kehas enam valuvaigistavaid ja mõnutunnet tekitavaid aineid ning peaajus rohkem depressioonivastase toimega serotoniini. Närvidele on kõige kasulikum mõju kuivõhusaunas (80°-100°). Üle selle hakkab kuumus närvifunktsioone pidurdama.

Loe edasi ...