Liha, ka suitsuliha, on eestlane alati söönud. Tõsi, teda ei olnud alati isu järgi võtta, ja aastas võis olla perioode, kui liha päris otsas oli. Siis oli lihakild lausa maiuspala!
Liha säilitamiseks seda soolati ja suitsutati. Tavaliselt tapeti kõvasti nuumatud siga jõuludeks, liha pandi soola ja tarvitati soolalihana, vastu kevadet, kui ilmad muutusid soojemaks, liha suitsutati. Liha suitsutati kogu Eestis, võtted erinesid piirkonniti, samuti suitsutatav liha. Lääne-Eestis ja Saaremaal suitsutati liha (lambareisi, sealihatükke, pekki, aga ka hülgeliha) pliidi kohal. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas kahe kuni kolme ööpäevaga küpseks. Peamiseks lihaloomaks kogu Eestis oli siga. Hilisemal ajal hakati suitsutama ka ka lamba-, veise- ja linnuliha.
Continue Reading

Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevamaks ja maitsvamaks toiduks turismiettevõtetes. Kohaliku toidu suurlaada UMA MEKK 2014 külastajad said valida oma lemmiktoiduaine. Selleks osutus Mooska talu ehtsas saunas suitsutatud liha. Mooskale anti ka atraktiivse müüja preemia. Preemia tõi just suitsuliha maitse, mis paljudele toob meelde lapsepõlves vanavanemate suitsusaunas suitsutatud liha maitse.
Mooska talu pärjati aastal 2014 Võrumaa Turismiliidu aastatiitliga Uma tegijä.
Samal ajal, kui perenaine Eda käis auhinda vastu võtmas, suitsutas pereisa Urmas kodus liha, tema emotsioonid: „See suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on - öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekkiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi teadmisi ja oskusi, elada lihtsat ja õnnelikku elu."
Mooska talus korraldatakse ka lihasuitsutamise õppepäevi. Kui soovid omandada lihasuitsutamise tarkusi, võta taluga ühendust. Suitsutamiseks tuleb kaasa võtta soolatud lihatükk (või kaks), mille kaal on 4-5 kg. Suitsutamiseks sobivad esi- ja tagasingitükid, selja-ja kaelakarbonaad. Kamar on soovitav lihale alles jätta.
Kuidas liha soolata?
Kuivsoolamine jämeda (mere)soolaga
Ühe kilogrammi liha kohta tuleb võtta 25-30 grammi soola. Lihatükid hõõruda võimalikult ühtlaselt soolaga sisse ja panna tihedalt nõusse. 4–5 - kilone lihatükk sooldub 3 -4 ööpäeva. Hea on, kui liha on nõu põhjas oleval alusel nii, et lihast tilkuv vedelik nõrgub anuma põhja. Sobivaimaks temperatuuriks sellise sooldumise puhul loetakse 4 - 10 plusskraadi (tavaline külmik).
Märgsoolamine
Jääkülma vette lahustatakse jäme (mere)sool vahekorras 10 liitrit vett ja 2 kg soola. Soolvesi tuleb valmistada niisuguse tugevusega, et soolvette pandud toores terve ja pestud kanamuna tõuseb vee peale. Soolvesi tuleb valada jahutatud lihale nii, et see kataks liha täielikult, vajadusel panna lihale vajutus (et liha püsiks soolvees). 4 - 5 -kilolist lihatükki hoida soolvees temperatuuril pluss 4 - 10 kraadi 3-4 ööpäeva. Selline liha saab soolane.
Kes nii soolast ei soovi, võib panna ka vähem soola, muna jääb poolde pange hulpima. Sooldumise aeg ja temperatuur ikka sama. Kui vesi muutub punaseks (veri ja koemahlad), siis tuleb see soolvesi ära valada ja teha uus.
Continue Reading
Liha suitsutamine
Postitanud: ella - 11. detsember, 2005 08:23
Meil on kerisga suitsuahi. Kütame kuivade lepapuudega ahju enne kuumaks (kerise) ja siis liha ahju. Liha soolan tugev supilusikatäis (20-25g) soola ühe kilo liha kohta. Hõõrun soolaga liha kokku ja laon tugevalt nõusse, mis mahub külmikusse. Valge riide panen peale, mille enne kastan soolvette ja viieks ööpäevaks külmkappi. Soolan jämeda soolaga. Kui ahi kuum siis liha marli sisse keerata (et liha puhtaks jääks) ja siduda paelaga ning vardasse. Algul hoida sooja 70-80°C juures, hiljem 50°C peal. Kusagil 6 kuni 8 tundi ja liha saab imehea. Meie käime vahepeal näppimas ja maitsemas, et millal juba valmis saab. Valmimisaeg sõltub ahju ja õue temperatuurist. Miinuskraadidega me ie ole proovinud, aga nulli juures ei ole kartagi, et ahi õues liiga kuumaks läheb.
Continue Reading