on enamasti lihtne ühe või kahe ruumiga palkhoone. Kesksel kohal on puiduga köetav keris (ahi), millel pole korstnat. Suured kerisekivid köetakse 6 – 8 tunni jooksul kuumaks. Kütmise ajal on avatud räpna (ventilatsiooniava) ja uks või aken, et suits pääseks ruumist välja. Sauna mineku ajaks on tuli vaibunud, saunaruum tuulutatud ja kuumad kivid hoiavad suitsusaunas temperatuuri vahemikus + 90°C kuni +65°C. Suitsusauna õhuniiskus on vahemikus 30% kuni 70%. Saunas käiakse vähemalt tund, enamasti 2 – 4 tundi. Sauna edenedes langeb õhutemperatuur saunas sauna ja suureneb õhuniiskus.
Igal põlvkonnal, igal perel, igal inimese on suitsusaunaga oma väga isiklik suhe. Alasti olles avanevad hinge kõige varjatumad sopid. Alastus võrdub ausus ja austus. Eelkõige iseenda vastu.
Saunas puhastatakse keha ja tervenetakse nii füüsiliselt kui vaimselt intensiivse higistamise abil. Sauna minnakse alasti, istutatakse või lamatakse laval (kerisekividest kõrgem puidust istumis-ja lamamispink) 10-15 minutit (nii kaua, kui on mugav olla), visatakse kuumadele kividele vett (leil) ja higistatakse. Pärast igat leili loputatakse keha leige või jaheda veega. Enamasti on suitsusaunad veekogu ääres ja leilide järel supeldakse. Talvel on supluseks veekogus jääauk. Leilide vahel puhatakse, juuakse taimeteed või vett.
Oluline sauna osa on vihtlemine (enesemassaaž) värskete või kuivatatud vihtadega (puude ja/või taimede lehtedega okstest köidetud kimp).
Sauna ja higistamise mõjul aktiviseerub vereloome, tasakaalustub vererõhk ja veresuhkur. Südametöö, vereringe ja lümfide töö intensiivistub. Tugevneb immuunsüsteem, elavneb ainevahetus. Kehast väljuvad ainevahetuse jäägid. Paraneb uni ja tasakaalustub närvisüsteem. Sauna järel on meel rahulik ja kehas on kerge- helge tunne. SUITSUSAUN on vana lõpetamine ja uus algus!