Näitleja Andres Dvinjaninov rääkis intervjuus ajakirjale Naised, et ta on väga suur saunasõber.
Dvinjaninovi kõige erilisem saunakogemus pärineb Lätist 1990. aastast, kui ta elas seal filmivõtete tõttu. Seal oli suitsusaun, kus peremees ise vihtles ning see oli Dvinjaninovi jaoks meeldejääv vaatepilt.
Teine kogemus pärineb aga Soomest, kus 1992. aastal sai sõber Pettri saunas näitlejast saunahull. «Pean tunnistama, et sinnamaani ma ei osanudki sauna nautida, sest mul ei olnud sauna,» lausus Dvinjaninov.
Pärast Lätis ja Soomes kogetut hoiab mees oma sauna mitu päeva järjest kuumana, et saaks pidevalt saunas käia.
Kolmapäeva õhtud on vahel elamustest tihked: istud kuumast õhetavana suitsusauna ees pingil, ritsikad siristavad, pillimees mängib kurblikku lugu, tasaselt tibutab seenevihma, rüüpad piparmünditeed ja ümised vaikselt kaasa ja arvad, et mitte midagi muud ei olegi õnnelik olemiseks vaja.
Ja siis kukub su silme all metsa sisse hõõguv tulekera ja üle rukkipõllu kappab metsseakari.
Haugud koeraga koos hääle kähedaks ja tahaks nendega kaasa joosta, et näha, mis seal metsa taga juhtus.
Ei juhtunudki ju õieti midagi, lihtsalt mingid tavalised imed täiesti tavalisel kolmapäevaõhtul.
Suitsusaunafännidel oli eelmisel nädalal taas vıimalus õppida Haanjas vihta tegema, liha suitsutama, mee- ja soolamassaaži tegema ning lõpuks ka selg laval istudes nõgiseks teha.
Alates homsest, 2. augustist ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba” muusikat.
Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
“Suitsusanna luhvt om kordi etem kui Hugo Bossi oma,” räägivad võrukesed, kellel on peaaegu igas külas, mõnes isegi mitu suitsusauna. Algaval nädalal tutvustataksegi Haanjas suitsusauna tegemist laiemalt.
Pottsepp Jaan Pääsu ladus esimese kerise üle poolesaja aasta tagasi, nüüdseks on ta neid teinud üle saja, ka suitsusaunakeriseid. Põlva talurahvamuuseumi õuel Karilatsis tutvustati huvilistele lähemalt õige suitsusaunaahju ladumist.
Telk saun on meeldiv ajutine lahendus matkal, reisil või maal olles, kui tekib tahtmine keha soojendada.
Telk sauna (soovi korral ka kilesauna) ehitamiseks on tarvis valida esmalt ohutu asukoht, soovitavalt veekogu lähedal. Kindlasti ei tohiks lõkkekoht asetseda kuival maastikul, kust tuli võib kergesti edasi levida.
Teiseks on tarvis koguda pisiav hunnik vähemalt rusika suurusi kuivi kive ja lõkematerjal. Läbivettinud kivid võivad praguneda ning “plahvatada” liigsel kuumutamisel sarnaselt eterniidi viskamisega lõkesse. Kividega tuleb laduda lõkkease ning sinna peale teha lõke.
Suurema “kerise” saamiseks on kasulik lõkkease natuke maa sisse kaevata (suured kivid saab maa sisse lõkke alla peita). Lõkke ümber on tarvilik laduda kividest tulemüür, mida hiljem (puude ärapõledes) saab süte peale kuhulaks kokku lükata (nii lähevad ka pealmised kivid tuli kuumaks). Mida suurem on kuumaks köetud kivide kogus, seda kauem saab saunas käia.
Lõkke kustumisel on varvilik ehitada lõkke kohale telk. Selleks sobib piisavalt pikk puutokk ning present või muu käepärast telgi ehitamiseks olemasolev materjal.
Tänases Postimehe artiklis kirjeldati, kuidas paljudes valdkondades pärsivad liigsed regulatsioonid inimeste traditsioonilist tegevust, nagu näiteks suitsusaunas singi suitsetamine ja selle müümine.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi sõnul on nõuded hädavajalikud, et viia miinimumini toiduga seotud õnnetuste hulk.
«Viimane näide pärineb alles möödunud nädalavahetusest, kui ühe kebabimüüja poolt nõuete mittetäitmise tõttu sattus mitu festivali nautima läinud inimest hoopis toidumürgitusega haiglasse.
Toidu tootja ei ole enamasti pahatahtlik, kuid õnnetusi ikka juhtub,» rääkis Tammemägi.
Tema sõnul on traditsioonilisele toidule võimalik teha siiski teatud erandeid.
MTÜ Eesti Maaturismil on koostöös põllumajandusministeeriumiga käsil hea hügieenitava juhendi väljatöötamine, milles on üheks teemaks ka traditsiooniliste toodete erisuse protseduuri selgitamine.
«Vastavalt protseduuridele saab ettevõtja algatada erisuste taotlemist ja alles sellele järgneb riigi poolt nende kehtestamine.
Käitleja peab tagama toidu ohutuse igal etapil.
Erisusi antakse hügieeninõuetest ja selle saamiseks tuleb näidata, millist nõuet ei saa täita ning milliseid meetmeid selle asemel kasutatakse, et tagada ohutu toit,» selgitas Tammemägi.
Tammemägi rõhutas, et igasuguste nõuete puhul tuleb mõelda, mille jaoks need on mõeldud.
Mõnikord võib-olla tülikana näivad nõuded on tema sõnul ette nähtud selleks, et igaüks võiks toitu ostes olla kindel, et see on tema tervisele ohutu.
2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.
Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et edasi kanda põliseid traditsioone.
Ka sel suvel ootavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.
Samal õhtul toimub stepslivaba seinamuusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.
5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus mängib rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoad lastele ja suurtele.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees” põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.
Kuna suitsuliha, mis on valmistatud samas saunas, kus inimesed end pesevad, pole lubatud müüa, kerkib Haanja mägede vahel saun, mis mõeldud üksnes lihasuitsutamiseks.
“Me ei saa külalistele pakkuda saunas suitsutatud liha, sest see ei vasta Euroopa Liidu toiduhügieeni reeglitele,” selgitab Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Kõnelustel veterinaar- ja toiduametiga selgus, et saunas suitsutatud liha on võimalik tunnustada edasimüümiseks vaid juhul, kui liha suitsutatakse ainult suitsutamiseks kasutatavas saunas.