Saun on ikka olnud maarahvale hingepide. Saunaga sügavalt ja isiklikult sõbraks saades avanevad sauna rohked võimalused meie igapäevase mõnusa oleku ja tervised edendamiseks.
Kogemispäevad jagunevad hommikuseks jututoaks, praktiliseks harjutamiseks ja saunaks (teooria + praktiline osa + suitsusaunas kogemine-harjutamine).
Nelja saunapäeva hind sisaldab: põhitõdesid (teooria), harjutamist, päeva lõpuks ühist kogemist suitsusaunas, taimeteed nii koolitusruumis kui saunas, lõunast kerget einet, kaevuvett, kõiki vajalikke materjale (vihad jne), käibemaksu. Koht koolitusgrupis on tagatud, kui arve 4 koolituspäeva eest on tasutud.
Varasemate samalaadsete kursuste läbiviimise kogemuse kohaselt on igal grupil pisut erinev tempo, sügavamad teemad ja edasi liikumise kiirus. Seega saab kursusel osaleda vaid siis, kui saad kõigil 4 päeval kaasa lüüa. Jõuame üksteisega kohaneda, üksteist usaldama hakata ja koos sauna loomisse panustada.
Mõnusaks päevaks: selga mugavad rõivad, plätud, hommikumantel, verevad villased sokid, naistel päärätt, saunamüts, 2 suuremat saunalina, kirjatarbed, lõunapausiks midagi tervislikku ja kergesti seeditavat ühisele lauale, avatud meel ja valmisolek alasti (avatud) olekuks.
Neljapäevasele saunapärimuse (saunamehe, saunanaise) kursusele saad ennast kirja panna e-kirja teel eda ät mooska.eu: nimi, telefoninumber, e-posti aadress, Eraisik või ettevõte, kellele arve maksmiseks läheb. Kohti kursusel on 9 – 10, seega otsusta ja suhtleme osalemise selgeks huviliste kogunemisel.
Alates aastast 2004 on mu peamine eesmärk suitsusaunaga seotud kommete ja tavade hoidmine, kogumine, igapäevane kommete pidamine ja jagamine. Jagan oma aastatega kogutud kogemusi ja loodan teiega koos saada osa teie tajudest, teadmistest ja teie juurtest tulenevatest taipamistest.
Mooska Suitsusaunatalu perenaise Eda Veeroja algatusel lisati suitsusaun 2014. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Võrumaal Haanjas keerleb Eda igapäevaelu samuti ümber sauna.
Mooska Suitsusaunatalu on üks äärmiselt ilus koht. Ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal on erakordne ilu. Isegi puuriidast on nad suutnud teha tõelise kunstiteose. Lisaks ilule on Mooskas hea energia ja parasjagu head huumorit. Mooska Suitsusaunatalu perenaine Eda Veeroja ütleb ise, et tegemist on elustiilitaluga. Mooska Suitsusaunatalu on hinnatud maailma parima 37. sauna hulka ja see tiitel meelitab Mooskasse nii eestlasi kui ka rahvusvahelist seltskonda. “Meil ei ole põlde ja peale kahe kassi ja kahe koera ei ole ka loomi. Me peame turiste,” ütleb ta ning lisab, et nende talu eesmärgiks on uurida ja anda edasi saunapärimust.
Naturaalne suitsuliha
Mooska Suitsusaunatalus saab tellida ekskursioone saunakommetest kuni suitsuliha maitsemiseni välja. Neist viimane on see, mis toob Eda sõnul kõige suurema käibe. Pole ka imestada, sest see liha maitseb eriliselt hästi. Seda saab osta teatud aegadel talust kohapealt, edasimüüjatelt ja osadest restoranidest. Mooska talu suitsuliha on naturaalne, nitritite ja e-ainete vaba. Traditsioonilisel viisil saunas suitsutatud liha sooldub soolvees nädal aega, siis läheb liha kaheks ööpäevaks lepasuitsusauna.
Saun otsustab
Kõige tuntumad on nad aga hoopis selle poolest, et nende juurde saab sauna minna. “Saun on palju rohkem kui pesemise koht. Saunas peame lugu põlistest tavadest ja kommetest, aga ma ei saa midagi ette lubada. On nii nagu sel hetkel on,” rõhutab Eda ning räägib, kuidas teinekord on näiteks tahetud pruudisauna rituaali, aga kohapeal selgub, et tuleb hoopis hakata lahendama pruudi naisliinis pikalt kestnud konflikti. Samuti olnud kord juhus, kus keegi püsiklient oli sauna tulles öelnud, et kuna on kahanev kuu, sooviks tema sel korral rituaali, et kõigest üleliigsest vabaneda. “Aga saun ütles midagi muud. Olen eelkõige sauna teenistuses mitte inimese ego pealt soovitu teenistuses,” täpsustab Eda. Selge on aga see, et saunas saavad kõik just seda, mida sel hetkel on inimesele kõige enam vaja. “Juhul, kui inimene selle vastu võtab. Mina ei saa midagi lubada. Meie saunas ei ole selles mõttes täisteenindust, et ma ütlen sulle, kuidas sa oma elu elama pead.”
Puhta lehena sauna
Eda ütleb, et kõige tähtsam asi, mida võiks saunas käimise kohta teada on see, et kõik rollid, soovid ja tahtmised tuleb jätta saunaukse taha. “Sauna tuleb minna puhta lehena kuulama, mida su hingel sulle öelda on. Peale seda läheb elu palju lihtsamaks, siis ei taha kogu aeg ego pealt vastuvoolu minna või teha midagi, mida keegi meilt nõuab. Sauna tuleb minna enda hinge kuulama.”
Naised saunas rääkisid
Saunakultuuri spetsialistina teab Eda sedasi, millest on tulnud ütlus
“naised saunas rääkisid”. Kui võtame ennast alasti, jätame ukse taha enda rolli, rõivad ja uskumised, siis kaovad piirid ära ja me oleme avatud. Sellises seisundis avastame enda jaoks asju, mida varem pole julgenud või soovinud. Vanasti jagasid naised saunas noorematele oma kogemusi ja nippe. Saun oli kohaks, kus jagati infot, millest igapäevaselt ei kõneldud. Vanasti tajuti palju asju ka energiast, tänapäeval me räägime kõigest, kuid vanasti mõisteti inimesi teistmoodi ka. Kõike ei olnud vaja öelda.”
Eda käib sageli saunas ka meestega ning ütleb, et meeste jutud on saunas isegi intiimsemad kui naiste omad. Meestega saunaskäimises ei ole aga midagi veidrat. “See on tänapäeva ühiskonna väljamõeldis, et naised ja mehed ei peaks koos saunas käima.” Eda soovitab ka inimestel rohkem alasti olla. “Me surume riietega pidevalt oma lümfisõlmesid kokku. Hea, kui saaksime endale lubada ka alastioleku aega, kasvõi 10-15 minutit päevas.” Eriti soovitab ta alasti magamist.
Mooska Suitsusaunatalus on tegemist küll ja veel. Inimesed küsivad sageli perenaiselt, et kas ta ära ei väsi. Edal on neile hea vastus. “Kui sa tööd ei tee, siis sa ei väsi ju ära. See on lihtsalt meie igapäevane mõnus elu mitte töö.”
Saunaviha valmistamine – lihtne juhend traditsiooni järgimiseks
Saunaviha valmistamine aitab loodusega luua ühenduse ning saunaskäigu muuta lõõgastavaks kogemuseks.
Leil ja vihtlemine kuuluvad lahutamatult Eesti saunakultuuri. Vihtlemine algab saunaviha valmistamisest, millega nahka õrnalt saunas silitatakse.
Allolev juhend õpetab sulle viha tegemist, mille jaoks saime väärtuslikke teadmisi Mooska taluperenaiselt ja pühendunud suitsusaunakultuuri hoidjalt Eda Veerojalt.
Mis on saunaviht?
Saunaviht võib esialgu kõlada võõralt, kuid tegelikult on see lihtne ja tähendusrikas abivahend, mida kasutatakse saunas.
Saunaviht on pehmete lehtedega okste kimp, mis on kokku seotud käepäraseks pundiks.
Kui sa lõõgastud kuumas saunas, kasutatakse vihta õrnalt keha patsutamiseks või silitamiseks. Vihtlemine parandab naha ja lihaste enesetunnet ning vabastab rahustavaid taimelõhnu.
Eda Veeroja sõnul ei ole vihtlemine ajalooliselt iga saunaskäigu juurde kuulunud. Pigem on vihtlemine olnud osa ravitsemisest või kommete pidamisest.
„Okste murdmiseks metsast peab olema tõsine põhjus,“ ütleb ta. “Loodusesse tuleb alati suhtuda austusega,” lisas Veeroja.
Miks võiksid saunas vihelda?
Saunaviha kasutamise põhjus peitub selle tugevatoimelises mõjus nii kehale kui meelele.
Lehtede õrn patsutamine ergutab nahka, parandab vereringet ja aitab kehal pingetest vabaneda. Samal ajal mõjuvad lehtedest eralduvad maa-lähedased aroomid rahustavalt, maandavad emotsioone ja aitavad mõtteid selgemaks muuta.
Eda Veeroja rõhutab, et vihtlemine ei ole pelgalt kehahooldus, vaid rituaal. Selle rütmi juhivad sageli saunasõnad või hingamisfraasid, mis aitavad kohal olla ja luua sidet esivanemate pärandiga.
Mida vajad saunaviha valmistamiseks?
Saunaviha valmistamiseks vajalike okste kogumine algab teadlikust ja lugupidavast valikust.
Vaja läheb umbes kahtkümmet painduvat käsivarrepikkust oksa. Traditsiooniliselt kasutatakse kaske, kuid sobivad ka tamm, vaher, sarapuu, sirel ning mitmed ravimtaimed.
Eda Veeroja soovitab oksi koguda pärastlõunal, kui need on kuivad ja täis elujõudu. „Vaata metsa, niitu ja aeda kissis silmadega,“ ütleb ta. „Küsi taimevaimudelt, kas nad saavad sind täna saunas aidata. Nad vastavad sulle noogutades või õõtsudes,” lisab ta.
Võta ainult nii palju kui vajad, eelistatult teise või kolmanda aasta võrseid.
Sul läheb vaja ka aiakääre ning looduslikku nööri.
Ole ettevaatlik terariistadega
Ole ettevaatlik terariistadega okste lõikamisel, kui valmistad saunavihta. Veendu, et nuga oleks piisavalt terav, et lõigata puhtalt—ja kasuta seda alati hoolikalt. Terav nuga võib kergesti libiseda, seega lõika aeglaselt ja tähelepanelikult.
Kuidas saunavihta valmistada?
Saunaviha valmistamine algab nii tööriistade kui ka meele ettevalmistamisest.
Eesti pärimuse järgi küsitakse enne lõikamist taimedelt luba. Nagu ütleb Eda Veeroja: „Vaata puud pehmete silmadega ja küsi, kas tuled täna minuga sauna? Kui oksad tuules justkui noogutavad või õõtsuvad, on see märk, et võid lõigata.”
See lugupidav rituaal loob sideme metsa ja taimedega ning aitab vihal kanda head energiat.
Vaata, kuidas valmistada saunavihta (video)
See samm-sammuline video näitab, kuidas valmistada saunavihta traditsioonilisel viisil. Jälgi visuaalselt, kuidas lehed kogutakse, järjestatakse ja kinni seotakse – ideaalne juhend, kui teed oma esimest vihta.
Mõõda saunavihta oma käsivarre pikkuse järgi. See on traditsiooniline ja praktiline meetod, mis tagab, et saunaviht sobib sinu käe ja kehaga. Seda tehnikat kasutavad sageli kogenud vihtlejad ja saunameistrid.
Pärast okste kogumist lase neil mõned tunnid varjus puhata, et lehed saaksid lõdvestuda. Eemalda lehed okste allosast, et moodustada käepide.
Aseta oksad lehvikukujuliselt, tugevamad oksad keskele. Eda Veeroja soovitab viha lehtede jämedamad otsad puhastada lehtedest, et viha käega hoitav osa jääks peenem.
Seo viht tugevasti nööriga kinni, lõika käepideme ots sirgeks ning sinu viht ongi kasutamiseks või kuivatamiseks valmis.
Värske viht versus kuivatatud viht
Värske või kuivatatud saunaviha valik sõltub sellest, kuidas plaanid seda kasutada.
Värske saunaviht korjatakse vahetult enne saunaminekut ja kasutatakse kohe. Seda ei ole vaja leotada – keha soojus ja leil aitavad taimel oma toimeained vabastada.
Hoia vihta enne kasutamist jahedas vees püsti. Pärast saunaskäiku võib selle kuivatada, kui see on terveks jäänud, kuid sageli kompostitakse see ära.
Kuivatatud saunaviht on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Enne sidumist lase lehtedel varjus veidi hingata, seejärel kuivata viht pimedas ja soojas (30–50°C) kohas. Eda Veeroja soovitab selleks kasutada sauna jääksoojust, järgides samu põhimõtteid nagu ravimtaimede kuivatamisel.
Kuivamisprotsess võib võtta mitu päeva. Enne kasutamist tuleb viht vees leotada. Hea hoolduse korral saab kuivatatud vihta kasutada korduvalt.
Kuidas saunavihta kasutada?
Saunaviha õige kasutamine algab keha üles soojendamisest.
Alusta vihtlemist kolmandal saunaringil, kui keha on soe ja puhas. Alusta jalataldadest ja liigu tasapisi ülespoole.
Traditsiooniliselt alustavad mehed paremast jalast ja naised vasakust. Iga piirkonda tuleks vihelda vähemalt kolm korda.
Eda Veeroja soovitab lasta hingamisel ja rütmil kulgeda koos saunasõnade või -lauludega. Nii saab juhtida oma hingamist ja liikumist.
Kui keha on täielikult värskendatud, lase viht põrandale kukkuda, astu sellest üle ning ütle puhtad sõnad. See lõpetab rituaali ja sümboliseerib, et oled lahti lasknud kõigest, mida enam oma ellu ei vaja.
Saunaviha puhastamine ja säilitamine
Saunaviha puhastamine ja õige säilitamine tagab, et seda saab ka edaspidi korralikult.
Loputa viht leige vee all, et eemaldada higi ja nahaosakesed.
Seejärel, järgides traditsiooni, löö vihta kolm korda vasaku kannaga vastu maad ja ütle: „Viht puhtaks.” See vanasõnaline fraas aitab puhastada nii viha kui selle energiat.
Riputa viht pikali (lehed allpool) jahedasse ja varjulisse kohta kuivama. Kui viht on taas kuiv ja lõhnab värskelt, on see järgmiseks saunaseansiks valmis.
Lehed, mis viha valmistamisel üle jäävad, neid saab kuivatada ja kasutada jalavannides, kehakoorijates või saunapatjades.
Taimede valimine saunaviha tegemiseks
Taimede valimine saunaviha jaoks annab võimaluse muuta saunakogemus isiklikuks, mis vastaks täpselt sinu vajadustele.
Eda Veeroja soovitab viha tegemiseks kasutada erinevaid puid ja taimi, millest igaühel on oma eriline toime:
Kask – turgutab, puhastab ning leevendab valu ja parandab nahka
Tamm – tugevad lehed, maandab pingeid ning annab energiat ja toetab südame tervist
Vaher – jahutab, rahustab ning sobib hästi nii eakatele kui ka tundlikule nahale
Sarapuu – pehme, kerge, vähendab veenilaiendeid ja toob mõtetesse selgust
Pärn – lõõgastab lihaseid, leevendab külmetust ja parandab keskendumisvõimet
Sirel – ergutab, avab südame ning toetab emotsionaalset tervenemist
2025. aasta vihateo ajad Eestis
Eesti hooajalised soovitused vihtade valmistamiseks on tihedalt seotud kuufaaside ja taimede kasvurütmidega.
Eda Veeroja toob esile järgmised ajad:
Kaseoksi on parim koguda 12. juulist 22. juulini 2025, kui kuu on kahanevas faasis
Tammeoksi on parim koguda täiskuu ajal, 10. juulist 11. juulini ning 8. augustist 10. augustini 2025
Vahtraoksi on parim koguda 12. juulist kuni 23. juulini 2025
Pärnaõisi nopitakse nende õitsemise ajal, eriti 26. juunist 10. juulini 2025
Suurtel päevadel (20. juunist 22. juunini) tehtud vihtades usutakse olevat üheksa tervendavat väge, mis sobivad eriti hästi pööripäevadeks ja tervendavateks saunarituaalideks.
Saunavihtlemise traditsiooni omaksvõtmine
Saunavihtlemise traditsiooni omaksvõtmine tähendab selle nägemist millegi enama kui pelgalt puhastava toiminguna – see on ühenduse loomine looduse ja iseendaga.
Saunaviha teadlik valmistamine, austav kasutamine ja materjalide väärtustamine viivad saunarituaali tõeliselt tervikliku kogemuseni.
Eda Veeroja juhendamisel muutub iga etapp, alates taimedelt loa küsimisest kuni naha vihtlemiseni, pühaks hoolimise rituaaliks. Olgu selleks suvine kask või kevadine sirel, sinu saunaviht on sild metsatarkuse ja isikliku heaolu vahel.
Savusauna, eteläviroksi savvusann, sijaitsee suolammen rannalla Mooska-nimisen tilan mailla.
Kello on neljän korvilla iltapäivällä, ja on sauna-aika.
Ennen lauteille kapuamista pistäydytään lammessa. Alastomat naiset ja miehet pulahtavat yksi kerrallaan veteen ja nousevat vasta sen jälkeen lauteille.
Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas suitsusaunakultuuri hoidja ja Mooska talu perenaine Eda Veeroja. „Esimene reegel: kui sauna lähed, unusta ära kõik, mida oled saunarituaalidest kuulnud. Kuula vaid iseennast,“ soovitab Eda. „Saun on avatud absoluutselt kõigele. Saun ei anna hinnangut ega kritiseeri sind kuidagi.“
Eda: „Saun ise loob selle, kuidas sa seal oled. Kui istud saunas näiteks jalg üle põlve, on ühendus allapoole juurtesse takistatud. Üldreeglid on nõrkadele, tugevad hingavad ka ristist läbi, aga ühed asjad on lihtsamad ja mõistlikumad, teised mitte nii väga.“
„Puuduta mind“ saate külaline Eda Veeroja, saatejuhid Anu Saagim ja Maria Baydar. Video: Brandon Teder.
Our deepest RESPECT to Shinichiro Shimizu, who experienced Mooska Smoke sauna yesterday. ありがとうございます Shinichiro-San is so committed that took the journey to enjoy all the nominated saunas by SAUNA37 in Europe.
Mooska was the last one, quite challenging to book and find by public transportation. Shinichiro-San is real sauna fan and expert! We hope to meet us one day in Mooska Smoke sauna again….
IGA TÄISTUND EKSKURSIOON TALU SAUNADESSE (ajavahemikul 10-16) VIHA TEGEMISE nõuanded Airi Saua poolt (soovi korral saad ka ise käed külge panna) VIHTLEMISE nõuanded SAUNAS SUITSUTATUD LIHA MÜÜK ja mekkimine LÕKKESUPP, KOHVIK, melu ja SANNAKRAAMI PUUT SEEBI keetmine ja @MAAKAS kraami müük Kairi Orav MUUSIKA ja lahked laulud VLADIMIR KARJALAINEN
When Hegert Leidsalu, of the Tartu City Government office, woke up on a cold and snowy Wednesday morning, he’d only expected to be doing a little driving. Sixty minutes later, I, a complete stranger, was massaging ash into his pert naked buttocks, as if basting him for the oven. Were we mortified? Most definitely. But at least we could blame our pinkening cheeks on the heat as we sweated politely inside a traditional smoke sauna in Haanja.
This tiny village falls under one of 19 municipalities in southern Estonia that join the city of Tartu in celebrating its European Capital of Culture title in 2024. Nor are they alone. This year, the accolade is also being shared with two other cities: Bad Ischl in Austria and Bodø in northern Norway.
Draw lines between these three places and you have an almost perfect triangle spanning the length and breadth of Europe. Thousands of kilometres separate them, and yet, often unknowingly, common threads and themes tie them together. For example, none of the cities have kept the title for themselves. Instead, they’ve all included the surrounding towns and villages in sharing the ripples of change that are often brought about by the interest that the celebrations typically bring. I spent three weeks visiting each one for their opening ceremony to see what lies in store for travellers, and what titles like this actually hope to achieve. If the aim of the European Commission grant is about seeing people and places in a new light, then basting Hegert’s bum had been an illuminating start.
GETTING ALL STEAMED UP
One inarguable thread connecting these three destinations is their sauna culture. In the heart of the Austrian town of Bad Ischl, I found myself in the thermal spa Eurothermen, where I was joined by Marcus, a local man aiming to alleviate his arthritis.
“The sauna ceremony is deep in our culture,” he told me as a hefty gentleman swirled a towel around our heads, wafting blasts of hot air in our faces.
“Us Brits tend to err on the shy side of nudity,” I replied, flinching with the heat.
“No, no. You need to be completely naked to get everything out,” he rebuked, and I felt that there was a deeper meaning to his words, perhaps about the layers that we all wear.
Bad Ischl, south-east of Salzburg, is part of Austria’s Salzkammergut, a lake-studded ‘salt domain’ as seductive as anything in The Sound of Music. This spans the regions of Salzburg, Upper Austria and Steiermark, and was the private property of the Habsburgs for 650 years. Back then, nobody was allowed to enter or leave without a special permit or passport, and the dynasty used the nearby 7,000-year-old salt mine (the world’s oldest) at Hallstatt as their personal piggy bank. Because salt was the only means of preserving food back then, this ‘white gold’ lined the Habsburg coffers until their demise in 1918.
The family was impossibly rich but had been plagued by misfortune. Sophie, the wife of Archduke Franz Karl Joseph, had suffered several miscarriages. So, when the desperate Archduke was told by doctors looking after the miners that inhaling the region’s salts was healing, he sent his wife to bathe in its waters. Whether it had an effect or not, she gave birth to the first of four sons, Franz Joseph, in 1830. He was nicknamed the ‘Salt Prince’, and Bad Ischl’s spa reputation was born.
Franz Joseph and his wife, Elizabeth, also later took up regular summer residence in Bad Ischl, at the Kaiservilla. Their influence attracted the great musicians, composers and artists of the day, transforming a rural town into a flamboyant beauty and noted spa escape. It’s this history that the artist Simone Barlian drew on when building Plateau Blo, a floating sauna that will rove around Lake Traunsee – Austria’s deepest – during the year-long Capital of Culture celebrations.
“Lakes link the region, so I wanted both a physical and metaphorical platform where the public could share open dialogue,” she said while standing next to the pewter coloured water. “In a sauna, everyone is naked – the same. It’s an equaliser. And whether you’re the mayor or a citizen, you can come together and discuss the future.”
The idea of sauna as a meeting place had also been drilled into me at the UNESCO-listed smoke sauna that I’d shared with
Hegert in Estonia. There, on Mooska Farm, owner Eda Veeroja had told me: “In a sauna, the conscious world of understanding ends and the in-between world begins.” Immediately afterwards, she’d opened the door of the alder-wood cabin to reveal its innards, shadowed with soot, where I would be scrubbed with salt, ash and a gloop of local honey before being patted with birch branches.
“Here, it’s possible to come into contact with our ancestors and their wisdom,” Eda whispered. “They are a liminal space between the forest and the farmhouse – a place for healing, magic and communication. The country grannies and grandpas are bearers of these Indigenous ways of life.”
Read full article from Wanderlust April/May addition here.
Saun aitab tervist tugevdada, aga kuidas? ERR Novaator koos Vikerraadioga kogus kokku rea fakte, mida iga saunasõber võiks teada.
1. Saun treenib meie keha termoregulaatorit
Meie kehas on selline asi nagu termoregulatsiooni mehhanism. Põhimõtteliselt see aparaat, mida me hooldame karastamisega. Aga tänapäeva inimene on mugav: toas on kogu aeg soe, autos on soe, riided on ilmastikukindlad ja meie termoregulatsiooni aparaat teeb võimalikult vähe tööd. Aga siin tulebki mängu saun.
Kuuma ja jaheda vaheldumisega treenime oma termoregulatsiooni aparaati. Igapäevakeeles nimetame seda tegevust karastamiseks.
Regulaarne saunas käimine suurendab meie keha võimet panna vastu äärmuslikele temperatuuridele. Näiteks ootamatult külma või ootamatult palava kätte sattudes oskab karastatud keha nendega toime tulla.
2. Saun treenib südant ja veresooni
Saun mõjub hästi ka südamele, sest kuuma ja külma vaheldudes veresooned vaheldumisi ahenevad ja laienevad. See teeb veresooned vastupidavamaks ja treenib ka südamelihast, mis peab pumpama rohkem verd meie kehas.
3. Mikroobid surevad saunas
Kuumus tugevdab tervist ka selle kaudu, et tapab mikroobe meie naha pinnal ja kurgu ning nina limaskestadel. Meie naha pinna temperatuur võib saunas tõusta kuni 45 kraadini ning selle juures surevad sellel olevad mikroobid.
Hingates kuuma õhku sisse, surevad ka bakterid ja viirused, mis muidu kinnitaksid end meie nina- ja kurguepiteelile ehk limaskestadele ning tekitaksid seal põletikke. Nii on võimalik külmetushaiguste perioodil vältida ülemiste hingamisteede haigusi.
Samuti tapab kuumus ka saunalaval olevaid mikroobe, mistõttu ei tasu üldjuhul karta ka ühissaunadest mõne haiguse saamist.
4. Vihtlemine on massaaž ja vabanemine
Massaaž lõdvestab lihaseid, parandab vereringet ning vihtlemine ongi massaaž. Saunameister Priit Veeroja nendib, et lisaks mssaažile on saunaskäik ja vihtlemine ka meeli puhastav protseduur. See võimaldab vabaneda igapäevapingetest. “See on selline nullpunkt, kus saab igapäevarutiinidest vabaneda,” nendib Veeroaja.
5. Igal vihal on oma energia
Priit Veeroja sõnul on rahvapärimuse kohaselt erinevast materjalidest vihtadel on erinev energeetiline toime*. Värske viht, olgu ta näiteks kasest või tammest, annab saunaruumi oma aroomi ja tekitab selle kaudu meeleolu. Veeroja soovitab anda vihale vunki juurde näiteks lisades sinna n-ö hooajalisi taimi: mõni mustsõstra- või piparmündioks.
Saunaviha võib kokku panna ka 8-9 taimest, mis teeb viha eriti vägiseks.
Rahvatarkuse järgi on ka vahe sellel, millal viht on tehtud. Noore kuu ajal tehtud viht aitab kasvatada energiat, kahaneva kuu ajal tehtud vihaga saab endast aga midagi ära anda, näiteks mõnest halvast emotsioonist või harjumusest vabaneda.
6. Vihaga tuleb omamoodi toimetada
Kuivatatud viht tuleb enne vihtlemist saada taas pehmeks. Sageli panevad inimesed viha selleks kuuma või suisa keevasse vette. Aga looduses ei puutu taimed kokku nii kuuma temperatuuriga, mistõttu ei taha ka kuivatatud viht “ellu ärkamiseks” keevat vett.
Selle asemel tasuks viht panna viieks minutiks külma või toasooja vette ning panna tunniks-paariks kilekotti pehmenema. Kiiremaks lahenduseks on kallata vett läbi viha kerisele ning keriselt tulev aur teeb samuti viha pehmeks.
Kui vihtlemine tehtud, ei tasu vihta jätta vette, sest nii kaotab viht kõige kiiremini oma lehed.
7. Haigus tuleb sisse jalgadest ja läheb välja peast
Nii ütleb taas rahvatarkus, kuid vihtlemisel võiks seda teadmist kasutada nii, et alustada vihtlemist jalgadest ja liikuda mööda keha pea poole. Nii on Veeroja sõnul vere ja energia liikumine kehas kõige parem.
Sauna ja tervise teemal rääkisid Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid teadlaste ja asjatundjatega Vikerraadio saates “Huvitaja”. Soovitame kuulata ka reportaaži otse saunast ning saunameistri nõuandeid vihtlemise osas:
*Saunameister Priit Veeroja on etnoloogidelt uurinud sauna kohta käivat rahvapärimust, et kasutada neid teadmisi saunaprotseduuridel ja vihtade tegemisel.
For Eda Veeroja, a sauna day begins early in the morning. The old smoke sauna at her home near Haanja in Southern Estonia takes up to 7 hours of heating before it’s ready to welcome guests. The sauna has no chimney, which means that the giant oven is being heated with big logs of wood until it reaches the maximum temperature, then the sauna is aired to let the smoke out. The accumulated heat will have to last for hours without lighting a new fire or adding wood.
It’s the end of May and the leafy hills of Haanja are covered in a hint of light green, not yet mature summer foliage. We arrive in the afternoon of a mild and sunny spring Saturday to experience a special treat – a spring sauna with white lilac blossoms. We had to make whisks of fresh young birch branches for everyone as homework. Going to the forest to collect branches helps to calm the busy minds of everyday worries, connect to nature and prepare for the awaiting rituals. As a group of girlfriends, we have been going to the Mooska smoke sauna annually for 8 years for a weekend retreat to cleanse the body and soul.
In 2023, the Estonian Rural Tourism Organisation is celebrating sauna culture in all its variety with dedicated educational and marketing campaigns and events. Sauna masters have been offering their services via a website. As a lucky coincidence, a documentary by Anna Hints – “Smoke Sauna Sisterhood”, was released in 2023 and has since shot to worldwide fame with the nomination as Estonia’s entry to the Oscars as the cherry on the cake.
So, with all that in background, we feel like we are hitting a trend. Eda encourages us to take a dip in the cool pond before entering the hot sauna to clear our heads. Then it begins. She leads her sauna guests through a 4-hour journey of chants and treatments, some of them reoccurring and familiar, some new and exciting. Eda has refined sauna rituals to a level of their own after she led the process of getting the Southern Estonian smoke sauna listed as a UNESCO intangible heritage in 2014. She leads the chants in her local Võro dialect to greet the sauna, to connect with ancestors, to deal with past pain and to open up for lightness and joy in the present. The huge oven of big stones gives off a mild but deep steam when Eda pours water (leil in Estonian, lõunõq in Võro dialect) over it. Rubbing salt and ash all over our bodies really gets the sweat going in the first rounds of the sauna. Off to the cooling pond, trying not to disturb the frogs.
More than 230 saunas have opened their doors to guests in 2023 – smoke saunas, wood-heated saunas, barrel saunas, raft saunas, tar saunas, peat saunas, igloo saunas, tent saunas, glass saunas, and the list goes on and on. Apart from those most private houses, cottages and many apartments have a sauna as well. And then there are dozens of public saunas, some of them quite legendary like the Kalma sauna in Tallinn’s Kalamaja district and the fancier spa saunas of course. There’s an abundance of saunas actually that Estonians usually enjoy weekly on Saturday evenings, to celebrate get- togethers and holidays. It’s not unusual to have a work meeting in a sauna.
