Eda Veeroja on tuntud kui suitsusaunaema, keda teles näidatakse ikka pimedas saunas kedagi vihtlemas või purgist rästikurüübet pakkumas. Meile tõttab ta vastu argiaskeldusi katkestades – küll on vaja uue hoone ehitusel töömehi juhendada, küll suitsutatud lihaga tegeleda või järgmistele tulijatele saun valmis seada.
Peakokk Angelica Udeküll reisib Kagu-Eestisse ja leiab sealt black metalit kuulava juurviljakasvataja. Mekib puskariga pestud juustu ja saab teada, kuidas käib suitsusauna liha tegemine. Saate lõpuks teeb ta Võromaa toorainetest õhtusöögi kunstnik Navitrollale ja tema õele. Saatejuht Angelica Udeküll, toimetaja Robert Kõrvits, montaažirežissöör Vladlen Pobjaržin, produtsent Laura Kõrvits
Peakokk Angelica Udeküll reisib Kagu-Eestisse ja leiab sealt black metalit kuulava juurviljakasvataja. Mekib puskariga pestud juustu ja saab teada, kuidas käib suitsusauna liha tegemine. Saate lõpuks teeb ta Võromaa toorainetest õhtusöögi kunstnik Navitrollale ja tema õele. Saatejuht Angelica Udeküll, toimetaja Robert Kõrvits, montaažirežissöör Vladlen Pobjaržin, produtsent Laura Kõrvits
Suidsusannasümfoonia Muusikalavastus ühes vaatuses Luvvas Ilma ja mõstas Inemiisi
2. ja 3. augustil 2019 kell 19.00 4. augustil kell 16.00 Mooste Folgikoda, Lõuna-Eesti
Helilooja: Märt-Matis Lill Dirigent: Kaspars Putniņš Lavastaja: Tarmo Tagamets (Rakvere Teater) Kunstnik: Liisa Soolepp Valguskunstnikud: Mari-Riin Paavo (Ugala Teater) ja Sander Aleks Paavo (Ugala Teater) Elektroonika: Tammo Sumera Libreto: Märt-Matis Lill ja Taago Tubin (Ugala Teater)
Esitavad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ERSO muusikud (lindilt ja live’is), pärimusmuusikud Mari Kalkun ja Meelika Hainsoo ning näitlejad Lauli Otsar, Sten Karpov (Endla Teater) ja Agu Trolla.
Kaasahaarav muusikalavastus viib vaatajad suitsusaunamaailma, kus elustuvad loomismüüdid ja kangelaslood olnud aegadest. Elav traditsioon aitab tuua müütilised lood tänapäevasesse muusikateatrisse, kus neid esitavad pärimusmuusikud, Eesti esinduskoor ja kammeransambel.
„Suidsusannasümfoonia“ on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, „Kalevalast” ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed”. Etenduste toimumiskoht Mooste asub Vanal-Võromaal, mille suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Kasuta võimalust ja veeda kordumatu päev täis vanade aegade hõngu Moostes, kus saab nautida etendust, uudistada suitsusauna ning saada etenduspaigas osa kohalikust käsitööst ja toidust! Vaata etendusepäevade lisaprogrammi. Moostõ ja Suidsusannasümfoonia uutva Sinno!
Muusikalavastus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
Suidsusannasümfoonia Muusikalavastus ühes vaatuses Luvvas Ilma ja mõstas Inemiisi
2. ja 3. augustil 2019 kell 19.00 4. augustil kell 16.00 Mooste Folgikoda, Lõuna-Eesti
Helilooja: Märt-Matis Lill Dirigent: Kaspars Putniņš Lavastaja: Tarmo Tagamets (Rakvere Teater) Kunstnik: Liisa Soolepp Valguskunstnikud: Mari-Riin Paavo (Ugala Teater) ja Sander Aleks Paavo (Ugala Teater) Elektroonika: Tammo Sumera Libreto: Märt-Matis Lill ja Taago Tubin (Ugala Teater)
Esitavad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ERSO muusikud (lindilt ja live’is), pärimusmuusikud Mari Kalkun ja Meelika Hainsoo ning näitlejad Lauli Otsar, Sten Karpov (Endla Teater) ja Agu Trolla.
Kaasahaarav muusikalavastus viib vaatajad suitsusaunamaailma, kus elustuvad loomismüüdid ja kangelaslood olnud aegadest. Elav traditsioon aitab tuua müütilised lood tänapäevasesse muusikateatrisse, kus neid esitavad pärimusmuusikud, Eesti esinduskoor ja kammeransambel.
„Suidsusannasümfoonia“ on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, „Kalevalast” ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed”. Etenduste toimumiskoht Mooste asub Vanal-Võromaal, mille suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Kasuta võimalust ja veeda kordumatu päev täis vanade aegade hõngu Moostes, kus saab nautida etendust, uudistada suitsusauna ning saada etenduspaigas osa kohalikust käsitööst ja toidust! Vaata etendusepäevade lisaprogrammi. Moostõ ja Suidsusannasümfoonia uutva Sinno!
Muusikalavastus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
Sauna ehitus algab heast ideest, mis korraliku peremehe peast jõuab korrektselt lõpuni viidud projektini (nii paberil kui ka hoonena). Traditsioonilise saunatüübi saab ehitada/leida ümberkaudseid vanu saunu külastades (Lõuna-Eesti suitsusaunade korta saad lugeda rohkem siit ning pildimaterjali erinevate kihelkondade saunadest saad vaadata raamatust “Mi uma savvusann”.
Materjali valik
Vanast ajast on Eestis kasutatud suitsusaunade valmistamiseks sõltuvalt piirkonnast mändi või kuuske, kuid vähemal määral ka lehtpuid näiteks haaba. Tarvis on piisavalt pikki, ühtlaseid ja sirgeid palke ning lihtsam on ehitada kui ladva ja tüve läbimõõtude erinevused on võimalikult väiksed. Sobiv palk peaks olema sirge süüga, sest keerkasvuga palgid “elavad” seinas edasi ning hakkavad kuivades väänduma.
Kindlasti tuleks hoiududa pehmetest ning mädanikuga kahjustatud palkidest (suuremaid teadmisi nõuab metsakuiva palgi kasutamine).
Traditsiooniliselt on Eestis ehitatud tooretest, samal aastal langetatud palkidest. Palgid langetati ja veeti metsast välja talvel, kooriti kevadel ja kasutati ehitamiseks sama aasta suvel.
Sauna ehitus algab heast ideest, mis korraliku peremehe peast jõuab korrektselt lõpuni viidud projektini (nii paberil kui ka hoonena). Traditsioonilise saunatüübi saab ehitada/leida ümberkaudseid vanu saunu külastades (Lõuna-Eesti suitsusaunade korta saad lugeda rohkem siit ning pildimaterjali erinevate kihelkondade saunadest saad vaadata raamatust “Mi uma savvusann”.
Materjali valik
Vanast ajast on Eestis kasutatud suitsusaunade valmistamiseks sõltuvalt piirkonnast mändi või kuuske, kuid vähemal määral ka lehtpuid näiteks haaba. Tarvis on piisavalt pikki, ühtlaseid ja sirgeid palke ning lihtsam on ehitada kui ladva ja tüve läbimõõtude erinevused on võimalikult väiksed. Sobiv palk peaks olema sirge süüga, sest keerkasvuga palgid “elavad” seinas edasi ning hakkavad kuivades väänduma.
Kindlasti tuleks hoiududa pehmetest ning mädanikuga kahjustatud palkidest (suuremaid teadmisi nõuab metsakuiva palgi kasutamine).
Traditsiooniliselt on Eestis ehitatud tooretest, samal aastal langetatud palkidest. Palgid langetati ja veeti metsast välja talvel, kooriti kevadel ja kasutati ehitamiseks sama aasta suvel.