Kae perrä mida sannanaane Veeroja Eda pajatas.
Nakkas käänüaig. Rõugu rahvas on ütelnü: “Pääväl käändäs mustõb puul pääle.” Sügüsesel käänüaol om päiv ja öö ütetasatsõ.
Kuu luudi eelä. Om jõudsa kasumise aig. Kasvatada soovita ma tasakaalu kohustuisi ja armside inemiisiga oltu ao vahel; tarõh ja väläh olõki vahel; hengeao ja tüüao vahel; tegosa ja puhkamise ao vahel; trenni ja lebo vahel…
Mooska noor suitsusaun kogub väge. Laupäeval, 13. mail saunutab naisi Leedu saunanaine BIRUTÈ Mooska saunanaise Eda toel.
Saunaga alustame kell kaks. Birute võtab sauna eest Leedu saunakombeid järgides ja just naiste vajadustest lähtudes. Suurt juttu me saunas ei tee aga Birute jagab meiega oma rohkeid kogemusi saunanaisena väe loomisest ja hoidmisest saunas.
Mooska noor suitsusaun mahutab lahedasti kümmekond naist, oma tulekust sauna anna palun teada helistades või kirjutades Eda Veerojale
Saabunud on suur kevad !
Kasemahla hakatakse koguma, kui puumahlad liikuma hakkavad.
Üldiselt kehtib reegel, kui ööpäeva keskmine temperatuur küündib viie plusskraadini, on õige aeg tikkamiseks.
Kase tikkamine ei tähenda tingimata puutüvesse augu puurimist vaid väiksema vajaduse korral oksa mahalõikamist ning sinna kogumispudeli kinnitamist.
Armastan sügist. Sügise sügavkollaseid ja oranže värve, mõtlikkust ja vaikust metsas, kodus, mõtetes. Käes on HINGE AEG. Vaiksed, tuuletud, udused ja hallid päevad valmistavad meele ette talviseks valgeks puhtuseks. Toimetused näivad vähetähtsad, hing kutsub sissepoole vaatama ja iseendaga rahu tegema.
Äsja üle maa tuuletanud torm annab märku, et hing ei ole rahul. On aeg kütta hinge- saun, katta laud parimaga ja kutsuda lähedased lepituseks sauna ja jaole. Kui lähedane sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta oma lähedaste tegudest ja mõtetest. Nii ongi meie lähedased meeles ja hinges. Saunatatud ja kostitatud hingele saame pika saunakütmise ja söögitegemise ajal kõik ära rääkida ning vastu ööd lepitatult taas rahupaika saata. Tagasi oma teele läheb hing siis kui meie meel on rahunenud, tulvil tänulikkust ja armastust. Et saabuks lume eelne vaikus, kus puuleht ei liigu ja tsirk ei lenda.
Maailm meie ümber muutub kiiremini ja kiiremini. Tähtis ei ole mitte muutumatus vaid püsima jäämine, juured ja pärimus, mis annab hingele tuge. Hingedeajal tulevad lähedased ikka koju käima, usume ja tajume me seda või mitte. Hoiame oma kodud ja mõtted puhtad ja vaiksed, eluruumides küünaldes sooja ja puhastava tule. Katame laua maitsvate roogadega ja täname mõttes oma lahkunud lähedasi. Et lahkunud lähedased läheks mööda oma teed ja toetaks meie hinge rahu toovaid ettevõtmisi.
Munapühad: Kraami eluruumid, käi saunas ja värvi munad.
Pühadehommikul tuleb urbida oma peret, tervitada tõusvat päikest, olla heledas puhtas riides, puhata ja koksida mune. Kindlasti tasub pühapäeval kiikuma minna. Uskuge, see on mõnus!
Seto söögist ja joogist, killukesi seto köögist. Pilguheit seto söögi- ja joogikultuuri olemusse 20. sajandi esimesel poolel. Raamatut rikastavad Setomaa Meremäe piirkonna 20. sajandi esimesele poolele omaste traditsiooniliste roogade retseptid ning nende tänapäevased väljendused. Iga retsept jutustab oma loo – mis oli ja milline on võimalus hoida esivanemate tarkust järgnevatele põlvkondadele. Kuigi raamat on eesti keeles, ei saa me ometi üle ega ümber mahlakast ja väljendusrikkast seto keelest.
Raamatu autorid
Laivi Mesikäpp & Indrek Kivisalu
kutsuvad huvilisi kokaraamatu
„SETO KÖÖK põlvest põlve“
esitlusele
laupäeval, 18. veebruaril
algusega kell 16.00
Setomaa Turismitallo (www.setotalu.ee).
Palume oma tulekust teada anda hiljemalt 13. veebruariks e-kirjaga laivi@setotalu.ee või telefonil 5087399.
Suvi on alanud. Hommikused toimetused lõppegu keskpäevaks. Siis on saunamineku ja kõrgedtevsuvealguse lõkkete alustamise aeg, et aidata päikesel ilma soojana hoida!
Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte.
Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.
Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).
Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.
Harilik nurmenukk (Primula veris) Kikkapüks kevade võti – on kollane päikesekild veel mitte täisrohelisel kevadisel maastikul. Meie peres on kikkapüks emadepäeva lill.
Rahvasuu räägib, et noor kukepoiss läinud kodukoplisse jalutama kollased püksid jalas ja sattunud oja äärde. Võtnud püksid jalast ja läinud suplema. Vesi olnud nii külm, et veest välja joostes unustanud kukepoiss püksid oja kaldale murule. Järgmisel hommikul ema poisiga pragama: “Kus su püsid, soojad ja sulised? Ko- ko- kohe saad nüüd ühe tulise.”
Harilik nurmenukk on üks väheseid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.
