Menu
Cart

Saunade ehitusest

Kogutud artiklid ja uudised saunade ehitamise kohta.

Suitsusauna ehitus I

Sauna ehitus algab heast ideest, mis korraliku peremehe peast jõuab korrektselt lõpuni viidud projektini (nii paberil kui ka hoonena). Traditsioonilise saunatüübi saab ehitada/leida ümberkaudseid vanu saunu külastades (Lõuna-Eesti suitsusaunade korta saad lugeda rohkem siit ning pildimaterjali erinevate kihelkondade saunadest saad vaadata raamatust “Mi uma savvusann”.

Materjali valik

Vanast ajast on Eestis kasutatud suitsusaunade valmistamiseks sõltuvalt piirkonnast mändi või kuuske, kuid vähemal määral ka lehtpuid näiteks haaba. Tarvis on piisavalt pikki, ühtlaseid ja sirgeid palke ning lihtsam on ehitada kui ladva ja tüve läbimõõtude erinevused on võimalikult väiksed. Sobiv palk peaks olema sirge süüga, sest keerkasvuga palgid “elavad” seinas edasi ning hakkavad kuivades väänduma.

Kindlasti tuleks hoiududa pehmetest ning mädanikuga kahjustatud palkidest (suuremaid teadmisi nõuab metsakuiva palgi kasutamine).

Traditsiooniliselt on Eestis ehitatud tooretest, samal aastal langetatud palkidest. Palgid langetati ja veeti metsast välja talvel, kooriti kevadel ja kasutati ehitamiseks sama aasta suvel.

Suitsusauna keris

7 TARKUST: kuidas suitsusauna õigesti kütta

Suitsusauna keris

Saunakütmise kõrvalt saa ei muud tööd teha, see on ikka omaette hool ja tegemine. Tihti on saunaomanikel välja kujunenud omad kindlad kütmise ja tuulutamise tavad. Hea suitsusauna kütmiseks ja selitamiseks varu piisavalt aega. Järgnevalt mõned olulisemad tarkused.

1. Vali suitsusauna kütmiseks võimalikult kuivad ja vähese koorega lepapuud.
2. Tereta suitsusauna, kerist, kive ja tald. Räägi, miks ja kellel just sel päeval sauna kütad.
3. Esimene ahjutäis olgu leebe: alusta tuld väheste puudega, luba kerise kividel rahulikult soojeneda ja paisuda. Jälgi tuule suunda ja õhurõhku. Vastavalt ilmale ava saunaahjule piisav õhu juurdevool: ava räpna (suitsuauk), uksed, aknad. Õhku olgu pigem rohkem kui vähem.
4. Teine ja kolmas ahjutäis puid annavad saunakuumale südame. Täida saunaahi ainult 2/3 kolde mahust puudega, mis on asetatud risti-rästi. Siia võib lisada mõne halu kõrgema kütteväärtusega kuiva puud, näiteks kaske. Põlemine peab olema intensiivne, leek teravate helepunaste tippudega. Segada on ka vaja.
5. Iga suitsusauna kütmine on pisut erinev, kuid vältimaks liiga suure ja raskesti segatava söekihi teket, lase puudel põleda enne uute lisamist ühtlaste süteni, millel tantsivad sinised leegid. Sega tuld ja süsi tihti.
6. Viimased ahjutäied köetakse pisut peenemate halgudega, et anda leilile kuumust ja teravust. Ahi täidetakse puudega vaid pool kolde mahust. Segatakse tihti, 15 – 20 minuti järel, et söed jääks võimalikult ühtlased.
7. Köetud suitsusaun jäetakse lahtiste uste ja akendega selgima nii kauaks, kuni sütelt kaob sinine leek. Kui söed on kustunud, suletakse kolde uks, piserdatakse kerisele tulist vett tuhaosakeste eemaldamiseks koldest ja õhust. Pestakse külma veega puhtaks lavad ja pingid, suletakse uksed ja aknad. Räpna suletakse tavaliselt pärast esimest leili. Pärast esimest leili on mõistlik saun ka uuesti tuulutada.

Artikkel: http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/7-tarkust-kuidas-suitsusauna-oigesti-kutta?id=78143020

Võimalik boilerisüsteemi lahendus.

Saunakeris veesärgiga

, , , , , , 0

Võimalik boilerisüsteemi lahendus.

Allikas: Skamet OÜ

SAUNA BOILER

Kui aga tahetakse kraanist sooja, s.o. pesemiseks vajaliku temperatuuriga vett, peab avama ventiilid 1 ja 2 ning kuum vesi tuleb torude E ja O kaudu alumisse torukolmikusse P, ventiili 1 kaudu tuleb samaaegselt samasse kolmikusse külm vesi. Kolmikus segunevad kuum ja külm vesi ning kraanist 3 saab vajaliku temperatuuriga vett.

Kui soovitakse pesta dušši all, tuleb sulgeda kraan 3, avada ventiilid 1 ja 2. Kuum vesi surutakse toru E kaudu ülemisse kolmikusse K ja külm vesi toru O kaudu samasse kolmikusse, kus toimub nende segunemine. Vajaliku temperatuuriga vesi voolab toru M kaudu dušisõela.

Kae perrä!