Uudised

Liha suitsutamiseks ehtsas suitsusaunas pole kindlat retsepti, sest tegu on suulise pärimusega, mida anti edasi vanematelt lastele. Mooska talu perenaine Eda Veeroja jagab oma kogemusi ja julgustab kõiki huvilisi seda proovima.

Veel umbes 40 aastat tagasi oli suitsuliha Lõuna-Eestis igapäevane nähtus, talude aitades rippusid kevadel suitsutatud singitükid vahel kesksuveni välja ja seda kasutati suviste tööde juures soolaseks leivakõrvaseks või kiireks kostituseks külalistele. Tänapäeval on suitsusaunas suitsutaud liha juba palju haruldasem nähtus, kuid käsitööna valminud suitsuliha järele on suur nõudlus. Tarbija peab hõrku, puhta maitsega liha pigem pidupäeva roaks kui et igapäevaseks leivakõrvaseks.

Mooska talus Haanjas on suitsusaunas traditsioonilisel viisil liha suitsutatud enda tarbeks juba aastast 2004, müügiks aga 2014. aastast. Perenaine Eda Veeroja on uurinud ja harrastanud suitsusaunaga, sh suitsulihaga seotud kombestikku pikki aastaid ja jagab heal meelel näpunäiteid ka algajale lihasuitsutajale.

Vanemal ajal suitsutati liha selleks, et seda võimalikult pikka aega säilitada. Soojade ilmade tulekuga kippus talveks tünni soolduma pandud liha riknema ja selle vältimiseks oli kõige otstarbekam viis see suitsutada.

Loe edasi: Maakodu.ee,  foto: Andres Treial

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.

Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.

Soome 100 sündmuste sarjas kohtuvad Soome, Eesti ja Leedu suitsusauna sõbrad 20. oktoobril Mooska talus. Ikka selleks, et saada kokku ja rääkida suitsusauna vaimset pärandist, sauna ja tervise vastastikusest mõjust ja muidugi käia pikalt ja mõnuga suitsusaunas.

Saunapärandi meelde tuletamine ja teadvustamine rikastab meie maailmatunnetust. Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus on suitsusauna kultuur olnud sarnane. Igas kogukonnas mäletatakse ja on tänaseni säilinud mingi osa kombestikust. Näites Soomlased on järjepidevalt saunas verikuppu pannud, Lätlastel on heal järjel erinevate taimede pruukimine saunas ja Leedukatel on tugev vihtlemiskultuur. Suitsusauna kultuur on põhjamaade ühine rikkus, mille püsima jäämine on meie ühine vastutus.

Kindlasti oled kuulnud sellistest harukordsetest kohtadest nagu üleujutatud Rummu karjäär, mahajäetud Patarei vangla või salapärased meteoriidikraatrid Kaalis. Kuid need on vaid jäämäe tipp, võrreldes järgmiste unikaalsete vaatamisväärsustega! Soovitame neid seiklejatele, kes soovivad avastada vähetuntud kohti ning leida erinevaid vaatenurki Eesti kultuurist ja ajaloost!

Väljavõttena Mooska talu suitsusauna artiklist avaldab Maa Elu portaal talu perenaise Eda Veeroja nõuanded liha suitsutamiseks. Headeks tulemusteks tuleb siiski varuda kannatust, pidada lihapäevikut ning süübida piinlikult täpsetesse detailidesse.

Liha suitsutamine nõuab kannatlikkust

Õige suitsuliha valmistamine on pikk ja kannatust nõudev protsess. Korraga läheb suitsutamisele 50 kilogrammi liha. Inimeste maitsemeeled on erinevad, meestele kipub meeldima ribi, aga suitsutatakse veel karbonaadi, kõhuäärt ning kintsu. «Konte ja päid me ei suitsuta,» sõnab Mooska talu perenaine Eda Veeroja.

Kas teie peres osatakse vihelda? Eestlane peab end küll saunarahvaks, aga õiget vihtlemise stiili peab otsima ja harjutama. Suvereporter tegutses suitsusauna-nädalal Võrumaa ürgses suitsusaunas ja toob teieni vihtlemiskunsti ihulised tõed.

Suvereporteri klip on järelvaadatav siit: http://reporter.postimees.ee/4211663/reporter-ara-vehi-tuhja-opi-oigesti-vihtlema 

21 juunist alates on päike-poisike oma kõrgeimas kaares kolm ööpäeva kuni 24. juunini.

Käänuaeg on parim looduse ja oma perega suhtlemiseks. 21. juuni hommikul tõuse enne päikest, see tähendab enne kella nelja :-).

Tereta loodust, pese silmi kasteveega (kortsleht!!!) ja tereta kõiki oma hooneid, täna neid. Kaunista hooneid kaseokstega ja torka kaitseks siia-sinna punast villast lõnga või pihlakaoks. Päeva jooksul käi päripäeva ring oma maade ümber, täna puid, taimi ja maad. Ole mõtetega rõõmus ja rahulolus.

Maga õues, kiigu ja liigu looduses, uju, joo allikatest, kallista puid ja varu väetaimi. Kõik päikese kõrgeimal ajal korjatud ravimtaimed ja tehtud vihad on eriti tervendavad.

Muidugi käi nende päeva jooksul saunas! Võimsad päevad saunaks on: teisipäev, 20. juuni (kevade lõpp ja suve algus – käänuaeg),
neljapäev, 22. juuni kaduneljapäev,
laupäev, 24. juuni kuu loomine.

Suvine päeva käändmine on aeg suhtlemiseks oma isa isaisa isaisaisa ja kõigi eelnevate isade tarkusega.

Selle laupäevasel kuu loomisel on heaks nõuandjaks noorelt lahkunud vennad, uljad isapoolsed mees sugulased.

Tee nende päevade sees üks väike, armas ja vaikne lõke orgu varjule. Rahu ja rõõmu toov tulepesa on päikesele toeks. Vaata tulle ja toida tuld ainult iseendale rõõmuks või koos oma kõige lähedasematega. Ilma õlle ja mölluta. Põleta tules kõik vanad vihad.

Loodan väga, et võtad enda ja algava suve jaoks aega.