Uudised
Kutsu saunamees Priit oma sauna!
Vana Võromaa suitsusauna tava on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Tutvustan, õpetan ja julgustan kasutama saunas käimise kaduvaid oskusi, kombeid ja tavasid lähtuvalt Võrumaal hästi säilinud tavadest ja Mooska perepärimusest.
Saunaskäik on aeg iseendale ja palju rohkem, kui lihtsalt kiire leilivõtt kuumas kohas.
Saunamees ja saunanaine on kaduvad ametid. Tulen teiega koos teie sauna, juhendan saunas käimise protsessi, enesevihtlemist ja vihtlen saunalisi. Teeme saunaskäigust elamuse!
Saunamees Priit Veeroja
Talsipühi aigu om päiv umah pesäh
Talsipühi algas nelläpääväl, jõulukuu 21. pääväl, ja suuri pühhi peetäs jõulukuu 25. pääväni.
Talsipühi päävä omma aasta kõõ lühkumpa ja pümmempä. Päiv om uma pesäh. Üts aotsõõr om lõpnu ja õkva luvvas vahtsõnõ alostus.
Kodo ja inemise miilde luvvas talvinõ rahu. Tuust, miä sa nüüt tiit vai tegemäldä jätät, saa alostusõ vahtsõ aastatsõõri õnnistuminõ. Kodo kutsutas tarkust, õnnõ ja küllust luuma kadunukõisi henge.
Talsipühi (21.12) hummogu tulõ varra heränedä ja ummi huunid peripäivä tennämä minnä. Hüdsega võit väreti pääle, väläussi pääle, kao pääle ja muialõ tähtsile kotussilõ kraapi kaitsõs katsakanna vai Andrese risti (☓ – Andrese rist), köütä madaraverevit villatsit langu.
Hummogupoolõ kraamitas elämine, puhastõdas ruumi kadajasuidsu ja soolaga, kraabitas aknõlaudu pääle hõpõvalgõt. Nüüdsel aol tuvvas tarrõ kuus. Ilos ja hää um õnnõ kaitsõs tetä olõst vai ruust hää tetä krässe ja kodaridõga tsõõrõ. Olgi tuudi vanastõ tarrõ, et hengil olõs talsipühi aigu tarõh hää, pehme ja vaganõ olla.
Puhtah tarõh keedetäs ja küdsetäs pühhirua: verivorst, tsiapää, leib ja kapsta. Katõtas laud ja süvväs säidse kõrda. Kõik tuu pühhiaig hoiõtas üüse tarõh valgust, laud katõtu ja leib valla lõikamalda lavva pääl. Pühiaig om rahulik, uma perrega ja vaganõ. Tüüd ei tetä, tarrõ tohe ei inämb pühki (pühit jõukusõ majast vällä). Egä asi om uma kotussõ pääl.
Kõik lainadu as’a omma vaia kodo tagasi saia ja är klaari ka raha- ja muu võla.
Identiteedist, lõunaeestlase pilguga
Iga aeg ja ajastu on enda nägu. Iga paik ja piirkond kõneleb seal juurdunud inimeste mõtete ja tegude keelt. Iga uus algus algab inimestest, ent lähtub sageli nähtamatul moel pärimusest, paigatundest, enesekuvandist ehk identiteedist. Lõuna-Eestis, kus võib märgata mitme maa ja ilma kokkupuute punkte, käibki elu maailmade piiril – mõtestades tänast elamise viisi ning otsides uut olemise vormi selles kiirelt muutuvas maailmas.
Tugev identiteet, kohapärimus, keel, kultuur ja ajalugu astuvad ühte sammu loodusega Euroopa äärealadel, kus on säilinud veel inimese paigatunnetus ja sellega seotud arusaamine iseendast. Lõuna-Eesti eripalgeliste rahvakildude pärandkultuur rikastab tänaseni siinset kultuuriruumi, loob mingi kindla taustsüsteemi, milles meie moodne elu oma üleilmastuvate arengutega lahti rullub.
Loe lähemalt, kuidas National Geographic artiklis lõunaeestlase identiteeti lahti mõtestastati… meie juured, olemus ja meie elu põhiväärtused.
http://www.nationalgeographic.ee/uudised/2017/11/26/identiteedist-lounaeestlase-pilguga
Hõrgu suitsusingi tegemise saladus
Liha suitsutamiseks ehtsas suitsusaunas pole kindlat retsepti, sest tegu on suulise pärimusega, mida anti edasi vanematelt lastele. Mooska talu perenaine Eda Veeroja jagab oma kogemusi ja julgustab kõiki huvilisi seda proovima.
Veel umbes 40 aastat tagasi oli suitsuliha Lõuna-Eestis igapäevane nähtus, talude aitades rippusid kevadel suitsutatud singitükid vahel kesksuveni välja ja seda kasutati suviste tööde juures soolaseks leivakõrvaseks või kiireks kostituseks külalistele. Tänapäeval on suitsusaunas suitsutaud liha juba palju haruldasem nähtus, kuid käsitööna valminud suitsuliha järele on suur nõudlus. Tarbija peab hõrku, puhta maitsega liha pigem pidupäeva roaks kui et igapäevaseks leivakõrvaseks.
Mooska talus Haanjas on suitsusaunas traditsioonilisel viisil liha suitsutatud enda tarbeks juba aastast 2004, müügiks aga 2014. aastast. Perenaine Eda Veeroja on uurinud ja harrastanud suitsusaunaga, sh suitsulihaga seotud kombestikku pikki aastaid ja jagab heal meelel näpunäiteid ka algajale lihasuitsutajale.
Vanemal ajal suitsutati liha selleks, et seda võimalikult pikka aega säilitada. Soojade ilmade tulekuga kippus talveks tünni soolduma pandud liha riknema ja selle vältimiseks oli kõige otstarbekam viis see suitsutada.
Loe edasi: Maakodu.ee, foto: Andres Treial
Mooska talu perenaine Eda Veeroja pälvis suitsusauna propageerimise eest riikliku tunnustuse
Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.
Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.
20. ja 21. oktoobril kohtuvad Mooska talus suitsusauna sõbrad
Soome 100 sündmuste sarjas kohtuvad Soome, Eesti ja Leedu suitsusauna sõbrad 20. oktoobril Mooska talus. Ikka selleks, et saada kokku ja rääkida suitsusauna vaimset pärandist, sauna ja tervise vastastikusest mõjust ja muidugi käia pikalt ja mõnuga suitsusaunas.
Saunapärandi meelde tuletamine ja teadvustamine rikastab meie maailmatunnetust. Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus on suitsusauna kultuur olnud sarnane. Igas kogukonnas mäletatakse ja on tänaseni säilinud mingi osa kombestikust. Näites Soomlased on järjepidevalt saunas verikuppu pannud, Lätlastel on heal järjel erinevate taimede pruukimine saunas ja Leedukatel on tugev vihtlemiskultuur. Suitsusauna kultuur on põhjamaade ühine rikkus, mille püsima jäämine on meie ühine vastutus.
10 ainukordset paika Eestis
Kindlasti oled kuulnud sellistest harukordsetest kohtadest nagu üleujutatud Rummu karjäär, mahajäetud Patarei vangla või salapärased meteoriidikraatrid Kaalis. Kuid need on vaid jäämäe tipp, võrreldes järgmiste unikaalsete vaatamisväärsustega! Soovitame neid seiklejatele, kes soovivad avastada vähetuntud kohti ning leida erinevaid vaatenurki Eesti kultuurist ja ajaloost!
Maa Elu portaal: Õpime suitsutama liha
Väljavõttena Mooska talu suitsusauna artiklist avaldab Maa Elu portaal talu perenaise Eda Veeroja nõuanded liha suitsutamiseks. Headeks tulemusteks tuleb siiski varuda kannatust, pidada lihapäevikut ning süübida piinlikult täpsetesse detailidesse.
Liha suitsutamine nõuab kannatlikkust
Õige suitsuliha valmistamine on pikk ja kannatust nõudev protsess. Korraga läheb suitsutamisele 50 kilogrammi liha. Inimeste maitsemeeled on erinevad, meestele kipub meeldima ribi, aga suitsutatakse veel karbonaadi, kõhuäärt ning kintsu. «Konte ja päid me ei suitsuta,» sõnab Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Reporter: Ära vehi tühja, õpi õigesti vihtlema!
Kas teie peres osatakse vihelda? Eestlane peab end küll saunarahvaks, aga õiget vihtlemise stiili peab otsima ja harjutama. Suvereporter tegutses suitsusauna-nädalal Võrumaa ürgses suitsusaunas ja toob teieni vihtlemiskunsti ihulised tõed.
Suvereporteri klip on järelvaadatav siit: http://reporter.postimees.ee/4211663/reporter-ara-vehi-tuhja-opi-oigesti-vihtlema