Parimad ajad vihtade tegemiseks suvel 2021
Saun on meiekandis üks parimaid viise ihu ja hinge puhkuseks ja puhtuseks. Hea põhjaliku saunaskäigu süda on vihtlemine.
Parim aeg viha tegemiseks on selgel päikeselisel päeval, pärast kaste kuivamist. Palu puudelt luba okste võtmiseks. Võta oksi nii, et puu allesjäänud oksad saavad kasvamiseks jõudu ja valgust juurde. Täna puud vihaleheste, tervise ja elujõu eest! Vihta tee noortest okstest aga mitte tänavustest kasvudest või vanadest, puitunud okstest. Lehesed jäta tunniks kohanema, siis alusta vihategu. Lehesed ootavad vihaks saamist varjus õhukese kihina, et ei kuumeneks. Läikiv, ilus lehepool jäta sissepoole, pahupool väljapoole, vastu nahka. Hää viht on painduv, kerge ja vihtleja suurust arvestav (viha pikkus on küünarnikist sõrmedeni). Vihateost ülejäänud lehed on head jalavannideks või loputusveeks saunas.
Saun on meiekandis üks parimaid viise ihu ja hinge puhkuseks ja puhtuseks. Hea põhjaliku saunaskäigu süda on vihtlemine.
Vihtlemist alusta, kui keha on täiseti soe ja naha pind on puhas s.t. umbes kolmandas leilis, pärast pesemist või keha koorimist.
Vihtlemine:
- soodustab higistamist, sest viht ajab laiali keha ümber paikneva nahapealse õhukihi ja toob leiliruumi kuuma õhu keha pinnale;
- on tõhus massaaž, mis viiv lihastes välja liigse pige või toiniseerib lihaseid, leevendab liigeste ja sidemete jäikust, elavdab liigesevedelike teket – seega lihaste ja liigeste töövõime taastub;
- avab nahapoorid, eemaldab surnud naharakud ja mustuse, noorendab, niistutab ja värskendab nahka;
- ergutab vereringet, tugevdab südame tööd, pikk saunas elavdab vereloomet;
- mõjub lõõgastavalt kogu organismile mistõttu paranevad uni, meeleolu ja mõttetegevus;
- elavnenud lünfide tegevuse ja higistamise toel keha puhastub, ainevahetus kiireneb;
- immuunsüsteem, hormoonide talitlus ja närvisüsteem tasakaalustuvad, taaskäivituvad.
Meie suitsusaunakombestik ütleb, et vihtlemist alustatakse jalgadest. Puhasta vihta enne kui järgmisele kasutajale annad!
Viha tegemine on ettevalmistus vihtlemiseks. Vihta tehes vaata kuuseisu ja suuna teadlikult oma mõtteid. Rahusta oma meel ja hoia meeles inimesed, kellele vihta teed ning tervistavad soovid, mida vihalt ootad. Kuufaasid on olulised aga jälgida tuleb looduse arengut. Alati võib teha värskeid vihtu kohe kasutamiseks. Talviseks kuivatatud vihaks on vaja, et puu leht või taim oleks täiskasvanud. Värskeid vihtu ei panna vette vaid tuuakse sauna vihtlemise ajaks ja viheldakse kuivalt. Värskele vihale piisab leili niiskusest ja kehast tulevast niiskusest. Viht kannab taimede väge, seepärast leota vihta nii vähe kui võimalik. Säilitamiseks kuivata viht kiiresti (2 -3 ööpäeva) pimedas varjulises hea ventilatsiooniga (tuulises) kohas. Kuivatatud vihtu säilita pimedas, ühtlase temperatuuri ja niiskusega kuivas kohas. Kõige lihtsam on kuvatatud vihad ladustada õhuavadega pappkasti.
Parim aeg viha tegemiseks on selgel päikeselisel päeval, pärast kaste kuivamist. Palu puudelt luba okste võtmiseks. Võta oksi nii, et puu allesjäänud oksad saavad kasvamiseks jõudu ja valgust juurde. Täna puud vihaleheste, tervise ja elujõu eest! Vihta tee noortest okstest aga mitte tänavustest kasvudest või vanadest, puitunud okstest. Lehesed jäta tunniks kohanema, siis alusta vihategu. Lehesed ootavad vihaks saamist varjus õhukese kihina, et ei kuumeneks. Läikiv, ilus lehepool jäta sissepoole, pahupool väljapoole, vastu nahka. Hää viht on painduv, kerge ja vihtleja suurust arvestav (viha pikkus on küünarnikist sõrmedeni). Vihateost ülejäänud lehed on head jalavannideks või loputusveeks saunas ?.
KASK
20.06 – 09.07
20.06-26.06 suured päevad, täiskuu
27.06-09.07 kahanev kuu
26.07 – 07.08 kahanev kuu aga lehed võivad olla juba „täpilised“
08.07 ja 05.08 (kaduneljapäev)
Kaseviht noorendab nahka, vaigistab lihas-ja liigesevalu ja parandab haavu, sest on mikroobe pärssiva toimega. Võib kasutada sama vihta erinevate inimeste vihtlemisel. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast tugevdab kasevihaga vihtlemine immuunsüsteemi. Korjamiseks vali noored leinakased või maarjakased veekogu juures. Korja juuli esimesel poolel.
TAMM
23. – 26. 06 täiskuu
23. – 25.07 täiskuu
21. – 23.08 täiskuu
Tammeviht leevendab nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Turgutab südant. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste (südame) haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin leevendab liigesehaigusi. Viha leotusveega loputa juukseid, et anda neile kohevus ja läige.
VAHER
26.07 – 07.08 kahanev kuu
24.08 – 06.09 kahanev kuu
Vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge, toob rahunemise ja kingib kindlusetunde. Sisaldab alkoloide, askorbiinhapet seetõttu puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi leevendab põletikke nahal (päikesepõletus) ja liigestes. Parim vahtraviha säilitusviis on soolamine.
PÄRN
10.-13.07 kuu loomine
13.-22.07 kasvav kuu
23. – 25.07 täiskuu
Pärnaviht toob naiselikkuse esile, soodustab higieritust, ergutab neerude tööd, leevendab lihaspingeid, aitab külmetuse korral, leevendab peavalu, viha leotusvesi pleegitab pigmendilaike ja tedretäppe.
PÜHADE puude: pärna, vahtra, sarapuu, pihlaka, saare, kadaka, tamme vihta tee vaid kindla EESMÄRGIGA.
Sarapuu vihta võib teha igaks saunakorraks kuni lehed küljes püsivad. Sarapuu viht on minu lemmik. Kuivatada ja külmutada sarapuud ei saa aga igal saunapäeval, isegi juba kollaste lehtedega ahendab sarapuu veene, leevendab trombe, kuna sisaldab palju parkaineid. Kergendab diabeedi nähte. Harmoniseerib sisemaailma, näitab lahendusi keerulistele situatsioonidele.
Õunapuu, pirni ja luuviljaliste vesikasve ning mustsõstra oksi võib lisada nii värsketesse kui ka säilitamiseks mõeldud vihtadesse.
Angervaks ja põdrakanep on vihtadesse head kuni õitsemise lõpuni.
Rohttaimed ja vesikasvud pannakse viha keskele, tõhusamate okste vahele.
Vihta võib köita kõiki hästi maitsevaid ja lõhnavaid taimi.
Kasutatud vihad PÕLETA rituaalselt (käänuaja) lõkkes.
Käe kerges, silmä selges!
Eda Veeroja
Mooska talo pernaane, sanna suri
