Mooska SUUREL SAUNAPÄEVAL EVM-s
Mooska pere osaleb sellel aastal SUUREL SAUNAPÄEVAL Eesti Vabaõhumuuseumis (1. mail kell 10-16).
Meie suitsusaunas suitsutatud liha ja saunapärimusega on võimalik rohkem tutvuda SEPA TALUS!
12.15 Suitsusauna kütmisest ja vihtade tegemisest
13.15 Suitsusaun inimese eluringis – saunakombed vanal ajal ja tänapäeval
14.15 Saunas liha suitsutamisest
SUUR SAUNAPÄEV TOOB EESTI VABAÕHUMUUSEUMISSE KOKKU SUITSUSAUNAKULTUURI AUSTAJAD
Kevadpühal, 1. mail ootame kõiki Eesti Vabaõhumuuseumisse põneva kavaga saunapäevale, kus saab tutvuda erinevate Eesti paikade ja ajastute saunakommetega. Kevadlaadalt saab osta kodumaist talukaupa ja ehedat käsitööd.
Ürituse koordinaatori Vivian Siirmani sõnul on saunapäeva korraldamise ajendiks saanud taotlus Võrumaa suitsusaunakommete UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks.
„Saunaskäimise tava on Eestis vägagi elujõuline, kuid pealetungivate moodsate saunade kõrval võiksime rohkem tähelepanu pöörata vanemale saunakultuurile, eriti suitsusaunadele, mis on oluliseks osaks meie vaimsest kultuuripärandist. Võrumaa suitsusaunade koostöökogu on teinud palju tööd, et suitsusauna traditsioon jõuaks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse laulu- ja tantsupeo, Kihnu kultuuri ja Seto leelo kõrvale. Nimekirja pääsemine on oluline ainulaadse saunakultuuri säilimiseks ja levitamiseks. Saunapäeval saabki eheda Eesti saunakultuuriga lähemat tutvust teha,“ rääkis Siirman.
Kevadlaat ja suur saunapäev toimub Eesti Vabaõhumuuseumis 1. mail kell 10-16. Muuseumi taludes tutvustatakse saunaskäimisega seotud tegevusi seebikeetmisest ja õlletegemisest saunas lihasuitsutamiseni. Huvilised saavad õppida ja uudistada suitsusaunade kütmist kolme erineva sauna juures, lisaks köetakse Läänemaa kombe kohaselt vihtlemiseks ka suurt reheahju. Toimuvad õpitoad ja vestlusringid sauna raviomaduste, saunakommete ja vaimse kultuuripärandi teemadel. Vaadata saab Võro Seltsi koostatud näitust Võrumaa suitsusaunadest.
Kolu kõrts pakub maitsvaid kevadisi roogasid, kõrtsi ees esineb pilliklubi Söepõletajad. Muuseumi peatee ääres on avatud kevadlaat, kus kaubavalikuks saunatarbed, kodumaine toit ja käsitöö.
Üritust aitavad läbi viia Võro Selts, Võrumaa suitsusaunade koostöökogu, Rahvakultuuri Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ürituse kava ja piletiinfo: http://evm.ee/est/sundmused/uritused.p/kevadlaat-ja-suur-saunapaev/216
PS! Mooska suitsusaunas suitsutatud liha ja määrdevõiga on võimalik tutvuda SEPA TALUS!
—-
KAVA:
Muuseumi peatee ääres toimub kevadlaat, kus saab osta nii eestimaist toidukraami kui käsitööd.
Sassi-Jaani talu õuel on avatud sauna- ja seebilaat, kust leiab saunaskäiguks kõik vajaliku!
Võrumaalt pärit Sepa talu suitsusauna juures tutvustatakse suitsusauna kombeid Vanal Võromaal ja räägitakse, kuidas võrokesed jõudsid mõtteni esitada „savvusann“ UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmiseks. Maitsta saab ka suitsusaunaliha ning panna kõrva taha, kus kandis saab Vanal-Võromaal õiget savvusanna proovida. Kõlab pillimäng, saab lahendada saunateemalist viktoriini ja vaadata suitsusaunafilmi.
12.15 Suitsusauna kütmisest ja vihtade tegemisest
13.15 Suitsusaun inimese eluringis – saunakombed vanal ajal ja tänapäeval
14.15 Saunas liha suitsutamisest
Kuie koolimajas tervitab külastajaid Rahvakultuuri Keskus, mis ärgitab hoidma ja märkama põlvest põlve edasi antud teadmisi, kombeid, oskuseid ja tavasid ning tegema sissekandeid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Suitsusaunas käimine on samuti osa vaimsest pärandist, kuid avastamisväärseid oskusi ja teadmisi valdad sa isegi. Tule ja uuri järele!
Kell 12.45 koolitoas jututuba “Mis on minu vaimne pärand?“
Kolu kõrtsi ees on istet võtnud pilliklubi Söepõletajad, sest ega laat ilma muusikata saa! Kõrtsis sees saab aga maitsvat kõhutäidet.
Pulga talu suitsusaun on kahasse ehitatud suveköögiga. Pererahvas kütab sauna, lõhutakse puid, tassitakse vett. Räägitakse saunaskäimise kommetest, ennustamisest ja ohtudest. Kui ihu puhas, ei saa panna selga musta särki – ahjusuitsus on hea täisid-kirpe riietelt ära ajada, saunanaine peseb pesu.
„Savvusann – mi umma sann“ – Pulga talu rehe all saab vaadata Võru Seltsi koostatud fotonäitust Võrumaa suitsusaunadest.
Näitus on avatud 1. maist 1. juunini.
Roosta talu suitsusaun – saunal on eesti kultuuris olnud äärmisel oluline roll kõiksugu ihuhädade ravimise puhul. Neljapäeviti oli tavaks kütta ravisauna. Krautmani terviseakadeemia õppejõud ja õpilased räägivad saunaskäimise vajalikkusest esivanemate päevil ja tänapäeval, ravivihtlemisest, tõrva ja turba kasutamisest saunas. Terviseakadeemia õpilased pakuvad päeva jooksul kaaniteraapiat ja vana-eesti massaaži ehk soonetasumist.
12.00 – 13.00 töötuba „Saunaks ettevalmistused – paelte punumine“, Kairi Orav
13.00 – 13.45 jututuba „Kuidas saunast sai ravikoda?“
14.00 – 15.00 Saunajutud ja praktilised näpunäited tänapäeva saunaharrastajale
Saunajutte räägib Alar Krautman, Terviseakadeemia eestvedaja ja eesti pärimusmeditsiini õppejõud. Saunarooga ja saunajooki pakub „Rohujuure“ kohvikupere.
Jüri-Jaagu saun – nii nagu edumeelsemad peremehed hakkasid 19. sajandi lõpul ehitama elumajadele korstnaid, nii said ka saunaahjud aegamööda endale korstnad. Jüri-Jaagu saunal on küll suur kerisahi, kuid suits pääseb juba korstna kaudu välja, jättes saunaruumi tahmast puutumata. Peremees kütab sauna ja teeb õlut.
Köstriaseme – Läänemaal ei ole taludel eraldi saunasid olnud, kuid ometi ei olnud inimesed mustad. Selle asemel köeti reheahju ja pesti end rehetoas. Perenaine kütab reheahju, võimalusel proovime ka leili visata!
Ei ole sauna ilma seebita. Et pere iseendid ja oma riided puhtaks saaks, keedetakse Köstriaseme talu suveköögis vanal viisil seebikiviga loomarasvast seepi.
Härjapea-Kutsari saun – sõnal „saun“ on talupojakultuuris veel teinegi tähendus. Tihtipeale elasid vaesemad pered jõukamate talude alataredes ehk saunades. Saunikutel oli vähe põldu ning nad töötasid sageli sulastena, ulgutöödel või teenisid leiba käsitöölistena. Elusaun oli vaid õige veidi suurem kui tavaline leilisaun.
