Soome suitsusaun

Soome traditsiooniline suitsusaun seest. Foto Ikka RinneSoome suitsusaun (savusauna) - stiilne ja traditsiooniline.

Eriliselt tõstaksin esile kerise ehitust ning stiilset liigendatud välisfasaadi. Potsepal on olnud head kätt ja silma rõhutamaks küttekolde suuet ning kerise õhuvõtuavasid. Graniidist keris mõjub eriti suursuguselt.

Fotod Ikka Rinne

Continue Reading

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Veeroja Eda mõist sannan nii hääd lihha suidsuta, et tuud tahtnu tõsõki turismitalonigu ummi küläliisi jaos osta, a säädüs lupa Edal tuud õnnõ uma talo küläliisile söögis pakku«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

Pildil: Veeroja Eda mõist sannan nii hääd lihha suidsuta, et tuud tahtnu tõsõki turismitalonigu ummi küläliisi jaos osta, a säädüs lupa Edal tuud õnnõ uma talo küläliisile söögis pakku

Continue Reading

Kuidas disainerid sulandavad sauna metsa?

Dan Hiesel - saun metsasThe Cadyville Sauna - disainer Dan Hisel

Tegemist on New Yorki osariigis Saranac River-i lähedal metsas paikneva saunaga, mille on loonud arhitekt Dan Hisel. Saun paikneb looduslikul kaljul puude vahel ning sulandub ümbritsevasse keskkonda oma pinda katvate peeglite abil.

Peeglid on paigutatud välispinnale diagoaalselt, et igast suunast lähenejale ei jääks peegeldusest tema kujutis. Eemalt on hoonet keeruline eristada, sest inimsilma jaoks sulandub välisfasaad meeldivalt ümbritsevasse keskkonda.

Continue Reading

Kaama-taguste udmurtide traditsiooniline saun

Miškini rajoon, Gurajevo küla. M. Mattila, 1997.Sarnaselt paljude teiste rahvastega on ka Kaama-taguste – Baškiiria loodeosas ja Venemaa Permi oblasti Kueda rajoonis elavate udmurtide igapäevaelus ja rahvausundis oluline koht saunal. Juba 19. sajandil, et selle kandi udmurdid on innukad saunaskäijad.

Continue Reading

Maailma suurim suitsusaun

Kakslauttanenis asuv väiksem suitsusaunVäidetavalt on Soome majapidamine ilma saunata mõeldamatu. Sauna peetakse Põhja-Soomes lausa hinge vabastavaks kogemuseks, mida tähistatakse isegi vastava festivaliga. See on igapevaelu osa nagu kätepesu.

Maailma suurimaks tituleeritud suitsusauna mahub üle 100 inimese. Tegelikult on küll tegemsit kolme eraldi saunahoonega koos eesruumiga kus on avatud kamin, pesuruumidega ning kõige sinna juurde kuuluvaga.

Continue Reading

Suitsusaunad avavad suvel huvilistele uksed

Põlva Talurahvamuuseumi suitsusaun karilatsilSel suvel pääsevad suitsusauna lavale ka need, kel endal korstnata ihuharimiskohta pole.

Allikas: ajaleht Koit; Mati Määrits

Ettevõtmise hakatuseks köeti läinud laupäeval kuumaks Põlva Talurahvamuuseumi suitsusaun. Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Taali sõnutsi oli see esimene katsetus suvisele sarjale, mil üle vana Võromaa avavad suitsusaunad oma uksed ka ümbruskonna inimestele.

Kultuuripärandi uurija Külli Eichenbaumi ütlusel toimuvad Haanjamaa suitsusaunapäevad koos akustilise muusika kontsertidega 22.-30. juulini. Suitsusauna saab 23. ja 30. juulil. 28. juulil on võimalik õppida lihasuitsutamist ning liha maitsta 30. juulil. “Vana-Võromaa suitsusaunad avavad uksed  ilmselt 27. augustil, et me enne kooliaega ikka puhtaks saaksime,” lisas ta.

Continue Reading

Ümarlaud: Eesti toidukultuuri kogumine ja vahendamine

Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli kultuuriteooria tippkeskuse koostöös korraldatava toidu-uurimise konverentsi osana toimuval ümarlaual on kavas nõu pidada toidukultuuriga tegelevate asutuste võimaluste ja ülesannete üle meie toidukultuuri jäädvustamisel ja vahendamisel.

Muuseumide roll on jäädvustada ja edastada nii toidukultuuri minevikku kui tänapäeva. Kultuuri uurivad teadusdistsipliinid uurivad toitu nii materiaalse kui sümboolse nähtusena, mille kaudu luuakse tähendusi ja identiteete inimeste elus. Samas, paljud institutsioonid loovad oma igapäevases praktikas pidevalt nii toidualaseid teadmisi kui ka seda, mis lauale jõuab, olles seega samuti toidukultuuri vahendajad.

Ümarlaual räägime esmajoones koostöövõimaluste üle muuseumite, teadusasutuste ning teiste selle tegevusvaldkonna esindajate vahel ning arutleme selle üle, kuidas üksikkontaktide tasandil toimuvast koostööst jõuda võrgustikuni mis toetaks nii jooksvat infovahetust kui erinevaid koostööalgatusi.

Esitame ümarlaual kolm suuremat küsimust:

  • Kas ja kuidas on teie tegevusrühm seotud toidukultuuri kogumise ja vahendamisega ja millised on käsilolevad tegevused?;
  • Millised võiksid olla Eesti muuseumide ja teadusasutuste lähiaastate ülesanded selles vallas? mida oleks vaja uurida?;
  • Millised on praegused kitsaskohad erinevate toidukultuuri kogumise ja vahendamisega tegelevate huvigruppide koostöös ning kuidas koostööd saaks parandada?

Ümarlaual osalevad: Dmitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut; Eda Veeroja, Võru Kutsehariduskool, Mooska Talu; Elli Vendla, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool; Piret Järvan, Eesti Vabaõhumuuseum; Siiri Kirikal, ajakiri Oma Maitse; Ulrike Plath, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus; Pille Runnel ja Reet Piiri, Eesti Rahva Muuseum; Ester Võsu, Tartu Ülikool.

Ümarlaud toimub 12. aprillil Tartus konverentsi “Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid” raames.

Allikas:  Eesti Rahva Muuseum