Intervjuu Aivar Sõerdiga ajakirjas Club One

Meelerahu ja lõõgastus spaast
Club One, nr 1 (2011), Reeli Maasikmäe

Tallink Spa&Conference hotellis on viie basseini ja kuue saunaga suur ja avar spaa. Saunafänn ja Tallinki hotellifirma juhatuse liige Aivar Sõerd peab saunas ja spaas käimist mõnusaimaks stressimaandajaks. “Saun on tervisele kasulik ja parim rohi pingete vastu,” räägib Aivar oma kogemusest.

Continue Reading

Õige saunahooldus tagab mõnusa leili

Allikas: Maaleht, Toomas Karuks, K-Rauta tootejuht
Foto: Raivo Tasso
 
Talv ja saun on meie laiuskraadidel lahutamatud kaaslased, keda käre külm vaid lagundab. Selleks, et mõlemast saaks täiel rinnal rõõmu tunda, tuleb eelkõige hoolt kanda sauna eest, sest ilma muuta ega täpselt ennustada ei ole võimalik.

Continue Reading

Suitsuliha valmistamine

Suitsutamisprotsess võttis aega orienteeruvalt 30 tundi. Kogu selle aja pidi suitsusaun küdema, kuumust hoiti ühtlasena.

 

Suitsuliha valmistamisprotsess

Sea tapmise juures oli oluline kuufaas - toimingut tehti üldiselt noorel kuul, et liha kvaliteet oleks hea. Vanal kuul tapetud looma liha on vesine, vintske, "kahaneb" praadides ja "hüppab "pannil.

 

„Tapmisele lähevad suhteliselt noored sead, kes pole isegi aastat täis. Kevadised põrsad: üks saab tavaliselt tapetud jõuluks, seda ei suitsutata ja teine, märtsis tapetud siga läheb suitsu.“ [1]

Continue Reading

Suitsusaun ja sellega seotud kombestiku kirjeldus

Mooska suitsusaun

Suitsusauna ehitus ja arhitektuur

Suitsusaunaks nimetatakse traditsioonilist Eesti vanemat saunatüüpi, millel puudub korsten. Sauna keskne element on küttekolle, keris, mille peal on lahtised kerisekivid. Kolde alla tehakse tuli, mis kuumutab kerisekive. Kivide vahelt tulev suits tõuseb ümbritsevasse ruumi. Seetõttu on suitsusauna seinad tahmased.

Sauna kütmisel tõuseb suits lae alla ning alumine osa ruumist (olenevalt saunast pool või 1/3 ruumist) on suitsuvaba. Seda üleminekupiiri nimetatakse ka n-ö suitsupiiriks või suitsujooneks ning see on tavaliselt selgelt sauna ustel ja seintel näha ("piirist" ülemine pool seinast või uksest on kaetud tahmaga).

Continue Reading

Oo, püha pühapäevaõhtu õhtumõnu

Allikas: Mimiri blogi

Käisime just empsiga saunas.
Tiir leili, vahele pool klaasi šampust ja siis uuesti sama ring saunameega ning veel korra lumega.
Ma tean, et meil ei ole just tihti neid ema-tütar hetki, aga kui nad tulevad, siis... Kurat, nad on igat oodatud nädalat väärt!

Nüüd vedelen voodil, ihuliikmed rohkem läbi kui Vargamäe Andresel pärast pikka põllul rassitud päeva, ja naudin oma vaheaja viimast kohvi.

Liiga mõnus rammestunud olek, et pikemalt kirjeldada.

Mimiri blogi

Ainuke võimalus olukorra mõnusust veel maksimeerida oleks siis, kui sama jutt käiks selle konkreetse suitsusauna kohta seal Karula rahvuspargis ja väljas võidutseks juba suveöine soe jahedus.

Üks suitsusaun

Die SaunaAllikas: Turismiweb.ee 
Pilt: Joseph Acerbi

Kas Te ka teate, mida tähendab üks suitsusaun? Ja kuidas oskasid anda puhkust oma hingele ja kehale meie kauged esivanemad?
Kujutage endale korraks ette palkehitist, milles on koos nii leili- kui pesemisruum.
Saun läheb soojaks tulekoldest, mis asub tavaliselt ruumi keskel kivide all.

Torusid suitsusaunas ei ole ja küttekoldest tulev suits, tungides läbi kerisekivide, mis hoiavad hästi soojust, ringleb saunaruumis, soojendades seinu, lage, ning väljub seejärel läbi katuse- ja seinaaukude, samuti poolavatud ukse kaudu. Lagi ja seinad on sellises saunas alati suitsust tahmased, siit ka sauna nimetus – suitsusaun.

Palkseinad hoiavad soojust ruumis hästi ja samaaegselt tagavad õhuringluse.

Tahma saunas karta pole, põhiliselt suitsuvad vaid seinad ja lagi.

Ja palkseintest imbuv maalähedane lõhn tungib tugevalt ninna – õhk on siin lausa aroomidega küllastunud.
Meenub midagi iidset, muinasjutulist ...

Ega asjata vanal ajal sauna ennustama ja nõiduma mindud.

Saun elueliksiirina

Soome postkaart saunast.Allikas: Ü. Kard, "Videvik" 
Fotol: Soome postkaart

Juba iidsest ajast on saun mänginud suurt osa eestlaste, eriti maarahva elus.

Nii räägitakse saunast paljudes eesti muistendites, vanasõnades ning ka rahvaeeposes “Kalevipoeg”. Oli ju vanadel eestlastel püha hiie kõrval saun väga austatud paik. Saun ei olnud ainult ihuharimise koht, saun aitas pehmitada raskest tööst vaevatud lihaseid ja paraneda tõbedest ning oli seega raviasutuseks. Enamasti sündis inimene saunas, sageli saadeti ta sealt ka viimsele teekonnale.

Continue Reading