Möödunud laupäeva õhtul teatati häirekeskusele, et Ravila alevikus korterelamu teisel korrusel läks põlema saun.
Sündmuskohale sõitsid päästemeeskonnad Kehra, Kose ja Assaku komandost ning kiirabi. Selgus, et sauna leiliruumi kuivama pandud riided olid kuumenenud sedavõrd, et süttisid, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Korteriomanik oli päästjate saabumiseks põlengu kustutanud. Päästjad kontrollisid ruumid üle, ventileerisid need ja avasid pööningul umbes kahe ruutmeetri ulatuses vahelage, et veenduda, et tuli pole edasi levinud.
Korteriomanik sai tulekahju kustutades veidi põletada, talle andsid esmaabi kiirabimeedikud kohapeal. Sauna- ja duširuumil on tule-, kuuma- ja suitsukahjustused.
Päästjad tuletavad inimestele meelde, et küttekolde kohal või vastu seda ei kuivatata pesu!
Võrukesed soovivad, et nende kodukandis tänini üsna laialt levinud suitsusaun pääseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
“Võrumaal on suitsusaunad elu loomulik osa, seetõttu on veel, mida uurida ja kaitsta,” selgitas Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja Eda Veeroja. Pääs UNESCO nimekirja oleks uurimisel-kaitsmisel suuresti abiks.
Mõttele Võrumaa suitsusauna kui ainulaadset pärandit väärtustada ja sellega UNESCO nimekirja pürgida tuli Veeroja juba aasta tagasi ühel pööripäevaaegsel metsaretkel.
Tema ideest võtsid tuld mõttekaaslased Võru Instituudist, selle toonane direktor Külli Eichenbaum ja projektijuht Triinu Ojari.
Maikuus jõuti esimese suurema ümarlauani Rõuge vallas Sepa talus, kus juba kümmekonna Vana Võrumaa organisatsiooni esindajad otsustasid seista koos hea suitsusaunakultuuri kestmise eest. Läinud nädala reedel tuldi taas kokku saunakonverentsil Väimelas.
Suitsusauna peavad võrulaste kõrval omaseks ka setud, venelased ja soomlased.
Võrumaa suitsusauna sattumise UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja võivad nurjata setud, venelased ja soomlased, kui nad peaksid hakkama väitma, et võrulaste suitsusaun ei erine nende omast mitte millegi poolest.
Setu ja vene kaardiga lehvitamine pole mingisugune ajakirjanduslik intriig, vaid selge oht. Vähemasti läinud reedel Võrumaal Väimelas toimunud maailma esimesel suitsusaunale pühendatud konverentsil juhtisid mitmed esinejad tähelepanu probleemile.
Mooska talu suitsusaun toodi lahtivõetuna kohale Värska kandist, kus osaliselt kokku kukkunud katusega hoonet ootas ees kuulsusetu kõdulõpp. Vana saun on üle elanud sünnitusi ja surnumõskmisi, mõistagi sadu ja sadu rõõmsaid saunaskäike.
Tihenduseks palkide vahel on saunas kasutatud naturaalset linatakku, vahelael on soojustuseks savi-liiva segu ja katust katab uhke mätas, kus näha erinevaid sooheinamaa taimi. Kuigi eestlased on harjunud sauna ikka kasevihaga minema, saab Mooska talus end vihelda varasuvel näiteks ka lepa- või nõgesevihaga. Kõige väärtuslikumaks peab Mooska pere õitsevatest pärnadest tehtud vihtasid, millega viheldakse perele tähtsatel puhkudel – näiteks pööripäevadel.
Kerisekivid on toodud mererannast – pererahvas usub, et merevee soolad eralduvad kütmise ja leili viskamise ajal kividest. Mooska tähendab võru keeles muhe, mõnus, lustlik, hea.
Saunas lihasuitsutajal peab olema hobusekannatus, sest kaelakarbonaad või seakints pannakse partele suitsu juba neljapäeval ja võrratud lihakäntsakad valmivad alles laupäeva lõunaks.
Reedel peeti Võrumaal Väimelas esimene suitsusaunakonverents, mis läks laupäeval sujuvalt üle Võru koduhõnguse toidu suurlaadaks "Uma mekk". Haanja taluperenaine Eda Veeroja on võtnud südameasjaks, et vana Võrumaa traditsiooniline suitsusaun kantaks UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Laupäeval demonstreeris ta koos abikaasa Urmasega, kuidas 30 kilost lihast oli sauna kaasabil saanud 25 kilo võrratut maitseelamust.
Täna toimus Võrus kohaliku toidu seminar ja mess Uma Mekk. Esindatud olid peaaegu kõik toidugrupid, lisaks teemaga seonduv käsitöö: toidunõud, linikud, säilitusanumad ja palju muud. Enamus kauplejaid olid kohale tulnud lähiümbrusest aga leidus ka väljapanekuid kaugemalt, näiteks Pärnust.
Päeva juht Arlet Palmiste oli heas mõttes kade, et tema kodukohas selline ummamuudu faktor puudub. Sarnane üritus kuskil Põhja-Eestis ei mõjuks enam sama soojalt.
Meelt lahutasid Võrumaa muusikakoolide lapsed, viljaterade töötuba kutsus vaatama ja proovima seda, kuidas vanasti viljast jahu sai.
Võrumaal Väimela kutsehariduskeskuses reedel peetud suitsusaunakonverentsil astuti sammukene edasi teel suitsusauna kandmiseks UNESCO kultuuripärandi nimekirja.
Tartu ülikooli tudengid tegid konverentsil ettekande suitsusaunatraditsiooni arengust, mida uuriti tänavu suvel Võrumaal etnograafiliste välitööde praktika käigus. Üliõpilaste juhendaja Ester Võsu rääkis teemal „Suitsusaun kui elamus maaturismis”, mille jaoks ta Võru- ja Setumaa turismitaludes pakutavaid suitsusaunu uuris.
Allikas: 
Allikas: 
Allikas: