Saunamaal on palju erinevaid saunu

Sauna ukse lähedal asub suur veetünn, kus saab kuuma ihu jahutada. Foto: Joosep AaderKOOBASSAUN • Rõuge vallas Nogo külas on Saunamaa. Praegu on seal kuus erinevat sauna, aga tulevikus vähemalt 12. Suitsusauna just ehitatakse ja ka indiaanlaste kuppelsaun vajab katet sõrestiku peale. Ega selle sauna juures muud väga teha olegi, kui kivid väljas kuumaks kütta ja kupli alla tassida.

Omaette vaatamisväärsus on muidugi arhailine koobassaun, mis täielikult ehitatud mäekülje sisse. Jaak Pächter, kes poja Erkiga kahasse Saunamaa omanikud, ütles, et vähemalt Võrumaal tema teada rohkem koobassaunu pole. „Šnitti on meilt võetud ja üks selline saun peaks veel siiamaile saama. Koobassaun oli esimene teadaolev saunaliik Eestimaal päris vanal hallil ajal,” seletas Pächter.

Loe edasi ...

Anzori Barkalaja: saun annab väge

Mul on selline kaemus, et enamik eestlasi vajab sauna. See on geenidesse jäänud ja ilma saunata tuntakse ennast kehvasti. Isegi linnaeestlane ei saa saunata hakkama, kord nädalas või vähemalt kord kuus peab ta saunas ära käima. Kuigi linnaeestlastel võib olla ka subkultuur: käiakse saunas mitte sauna enda pärast, vaid ärikohtumisi ja läbirääkimisi pidamas.

Minu saunaelamused algavad kaheksandast eluaastast, sest Usbekistanis elades ma saunaga kokku ei puutunud. Olen kindel, et paljudele eestlastele on saun nagu vesi kalale: nad ei mõtle, miks nad saunas käivad, nad lihtsalt käivad. Mujalt tulijana olen mõelnud, et eestlased on saanud pihta sellisele asjale nagu väekunst. Siin on tähtis osa traditsioonil, pideval jätkamisel. Kui iga nädal käid korra saunas, siis sa pidevalt taastad oma töövõimet ja immuunsüsteemi. Pidev jätkamine toetab inimest.

Loe edasi ...

Sport, saun, seks — ja söök! Meeste pärusmaa?

Foto: ScanpixMillegipärast arvatakse kogu aeg, et paljukiidetud kolmik — sport, saun ja seks — on ainult meeste pärusmaa. Vaeh! Kas siis ainult meestel peab siinilmas hea olema? Ei ja veel kord ei! Naine vajab neid enamgi. Ja lisaks veel…

Loe edasi

Kaika suveülikool keskendus Haanjamaa eripärade säilitamisele

Haanjas lõppes 22. Kaika suveülikool, mis sel aastal keskendus eelkõige Haanjamaa eripärase keele, kultuuri ja kommete säilitamisele.

Tänavune Kaika suveülikool oli ühtlasi ka Baltimaade kõrgeim, kuna leidis aset Suure Munamäe jalamil Haanja koolimaja juures, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Igal aastal vahetub nii toimumiskoht kui ka rektor. Möödunud korral Põlvamaal Oraval rektoriametit pidanud Urmas Klaas andis järgmiseks aastaks ametiraha üle Haanimiihi nõvvokoja juhile Agu Hollole.

Kaika suveülikool on juba üle kahekümne aasta hoidnud Kagu-Eesti kultuurirahva ja haritlaskonna meelsust ning seda võib pidada nii Võro Instituudi, võrokeelse Uma Lehe kui ka tuhandete osalistega Uma Pido käivitajaks.

"Kaika suveülikool käib ringiratast mööda Vana-Võromaa kihelkondi. Mis on tänavu harukordne, mida ma pole varasematel aastatel täheldanud just praktiliste tegevuste koha pealt, on näiteks liha suitsetamine kavas," rääkis Urmas Klaas.

Liha suitsutamine on imelihtne, kinnitas oma suitsusauna trepimademel töötuba läbi viinud Eda Veeroja. Varem osati seda kunsti ju igas Eestimaa talus.

Veeroja oletas, et viis, kuidas vanasti liha säilitati, on ilmselt kõikjal maailmas üsna sarnane. "Aga mille poolest mi kotus om eriline om tuu, et mi inemise elase veel nii ja see ei ole mingi väljamõteldu turisti asi, vaid ta omgi nii. Om kümneid ja kümneid talosid, kus igapäävatselt söögi jaos savvutadas sannah lihha," rääkis võroke.

Suveülikoolis sai kuulata loenguid ka näiteks Haanja kandi keeleliste eripärade kohta, aga ka Lätimaalt saabunud liivlaste olukorrast.

 

Videot näed siit!

Allikas: err.ee, Igor Taro

Suveidüll

Suvi on lihtsalt. Surud päeva alustuseks oma varbakesed ülipehmesse ja jahutavasse muruliblede muusikaalbumisse. Jahutav, mõnus, erutav ning eriline. 34 kraadi plussi. Eesti suvi!

Päev on mõnus,kui välja arvata süümepiinad, et muru on niitmata - tegelt on ilma niitmata hoopiski parem. Aga sellest sain ma üle.
Suitsusauna ahju tuli alla ning suvikõrvits pannile küpsema. Keset suvekuuma tegin ülesse ka lõkke, et indiaanisaun ära proovida. Sumasin heinas, vedasin puid mõningase kõrvalise abiga.

Continue Reading

Maausulised ehitavad iidseid tavasid järgides suitsusauna

Eestis tegutseb maausuliste ühendus Härjapea koda, kes ehitab ürgsete tavade kohaselt suitsusauna. Ehitisega loodetakse saada isegi maailma kultuuripärandi nimekirja.

Puupäevadele andis näo suitsusauna ehitamine

Allikas: Pille Tammelan, Taivo Prants |

Pärnakuu teisel nädalavahetusel toimusid Kambja kolmandad puupäevad.

Tänavused puupäevad viisime läbi Pulli külas Pirnaku talus, kuhu osalejaid kogunes 50-60. Oli nii omasid kui võõraid. Mitmel inimesel oli küll raskusi õige teeotsa leidmisega, aga usume, et kohale jõudsid kõik, kes vähegi tahtsid jõuda.

Laupäeva hommik algas meestel suitsusauna ehitamisega. Selle ala spetsialist Taivo Lepik näitas kätte peenemad saunaehitamise nipid ja töövõtted alustades õige jämedusega palgi valimisest, koorimisest kuni varade väljasaagiseni. Pooleteise päevaga sai saunal kaks ringi valmis. Küsijaid, vaatajaid, uudistajaid jagus sauna ehitamise juurde mõlemal päeval.

Puuskulptor Martti Kalamees on meie puupäevadel töötubasid juhendanud kõigil kolmel korral, kuid ikka on tal mõni uus idee varuks.

Puutöö pole üksnes meeste rida, naised on sellel alal samuti tugevad. Esimesel päeval valmis kaks teadetetahvlit, mis on värvitud looduslikke värvidega ja näevad väga rõõmsad välja. (Neist esimene on nüüdseks paigaldatud lasteaia värava juurde ja teine – nagu peale "Teeme ära!" aktsiooni sai labatud – vana apteegi ehk siis päevakeskuse juurde.)

Lisaks sellele valmis hulga talusilte, üks postkast ja lillekast ja eluaegse graantiiga lõikelaud. Et ka naised oskavad puidust skulptuure välja saagida, selle tunnistuseks vormiti kaks seent.

Continue Reading