Suitsusauna ajalugu

suitsusauna ajaluguSuitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.

Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.

Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.

Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus. 

Loe edasi

Suitsusauna peab austama

Saunaga sama katuse all asus ka sepikoda SAUN • Rõuges Nogo külas on veel mitmeid üle-eelmisest sajandist ehitisi, kuigi uued hooned tungivad peale. Külarahvas on edumeelne, aga see ei tähenda, et nad ei hinda vanu ehitisi ja tüüpilist vana ehitusarhitektuuri. Kui fotograafiga Soka tallu sõitsime, nägime tee ääres palkehitist, millest valmib ilmselt ait. Seda restaureeritakse sellises stiilis, nagu olid sajandite tagused Rõuge kihelkonna palkmajad.

Loe edasi

Suitsusaunad

suitsusaunVõrumaal köetakse suitsusauna ikka laupäeviti. Külades, kus on tugev kogukond, tehakse sauna kordamööda ning ühes saunas käib mitu peret. Võru mehed sõlmivad suure osa tähtsatest kokkulepetest ja otsustest saunalaval.

Continue Reading

Milline saunaviht paneb vere vemmeldama?

Vihad - Daisy LappardJaanipäeva saun tekitab tahtmise ihu põhjalikult puhtaks küürida ja korralik vihtlemine kuulub vaieldamatult selle juurde. Naised külastasid Tiskre sauna ja katsetasid erinevaid vihtasid, et leida see, mis tuju heaks ja ihu värskeks lööks.

 

Loe edasi

Sauna pidas eestlane esimeseks kultuuriasutuseks

suitsusaunKui vanadest headest suitsusaunadest räägitakse, tuleb mulle aina meelde Enn Tuulingu luuletus „Vana sann”, millest meenutaksin mälu järgi ridu: „Sa saisat alan lohon lumbi veeren nii küüru vaonu laonu vana sann. Mu meelest nii kui mere veeren, kui sülen sanna veie imä Ann.”
Mu ema nimi polnud Ann, aga meie külas oli Vanatare Ann, keda kõik teadsid ja veel mitu Annat. See saun, mida meenutan, oli Tautsa külas ja kuulus naabritele Palopäälse talust. Kui sauna köeti, käis seal mitu peret ennast pesemas. Enne läksid sauna naised ja lapsed, siis mehed. Vett võeti ojast. Meie muretsesime ikka, et veega koos ei lendaks kerisele ka puruvanad. Need olid meie sõbrad ja mängukaaslased ojakeses. Mõnikord nägime ka kalu.

Loe edasi

Jääsaun

jääsaunTallinna Tehnikakõrgkooli noormehed lõid kooliõuele sauna püsti ja kutsusid ka naised sauna. 

 Videot saad laadida näha siin ja laadida siit!

 

Allikas: Reporter.ee