Hüva leili!

Allikas: Olevik, Maire Henno

2005 aasta alguses võis Ülenurmes esimesi leilisahmakaid kerisele visata uues saunas. Nüüd on see siis valmis ja tegutseb, kuigi aega läks jah omajagu. Kuid tulemus on suurepärane. Esimesed leilitanud on oma kiidusõnad öelnud: missugune hea leil ja ilus ning puhas viimistlus! Saunaruumides on tõeliselt mõnus saunalõhn, leiliruumis naturaalpuidust viimistlus, pesuruumis kiiskavad ilusad kahhelplaadid, neli dušikohta võimaldavad korraga mitmel saunalisel ennast seebitadapesta. Tervisekaitseametnik, kes kohapeal käinud, olnud samuti väga vaimustunud – nii hoolikalt ja korralikult ehitatud!

Continue Reading

Saun - pesemiseks, aga mitte ainult

Lisaks pesemisele on saun ka suhtluse koht. Foto: Erik ProzesAllikas: Äripäev
Foto: Erik Prozes

Saun ei ole olnud kunagi eestlaste jaoks pelgalt pesemise koht. Saunas sünnitati, püüti leevendust saada haigustele ning pehmendada väsitavast päevatööst kangeks jäänud lihaseid. Alles siis tuli ihuharimine.

Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.

OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. "See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia," selgitab Raid.

Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.

Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.

Continue Reading

Hüva leili neile, kes tahavad olla terved

mooska saunSaun vabastab organismi ainevahetuse ülejääkidest, aitab kehal normaalselt elada. Sauna puhastav toime ei seisne ainult veega pesemises. Just higiga saab organismist välja viia palju kahjulikke ainevahetuse aineid ja pärast asendada need puhaste ainetega, mida saame söögist ja joogist.

Loe edasi

Saunauurija soovitused

Saun on nautimiseks.Allikas: Postimees, Aivi Parijõgi

Rein Suija on arstina sauna tervistavat mõju uurinud kolmkümmend aastat. Ta leiab, et viimastel aastatel kasutavad eestlased sauna mõistlikumalt kui varem. Kolhoosisaunade hiilgeajal paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et järgmisel hommikul pärast viinarikast saunapidu otsisid osalised tulutult mõnd kaaslast. Vindine sõber oli jäänud järve- või basseinipõhja. Saun oli toona peopidamiskoht, kus võeti kõvasti napsi ja moodsad segasaunatamised muutusid sageli orgiateks.

Praegu pidutsetakse saunas vähem ja asutuste saunad pole enam nii populaarsed. Inimesed eelistavad käia oma saunas, ja kui tahetakse pidu pidada, leitakse selleks hoopis sobivam koht. Saun jäägu tervisetempliks.

Doktor Suija teab, et kõige mõnusam on kodusaunas käia sõprade ja külalistega. Siis on ta nõus koos külalisega isegi lonksu õlut võtma, kuigi see jook talle eriti ei meeldi. Tohter eelistab kalja ja mineraalvett. Saunauurija on omal nahal ära proovinud, kui mitu kraadi inimese keha välja kannatab. 140 kraadi kõva leili on talutav, aga edasi ei maksaks proovida. Kasvõi seetõttu, et nii suures kuumuses hakkab puu eraldama gaase, ka võib saun nii kõrgel temperatuuril hoopis maha põleda.

Continue Reading

Infrapuna saun ei konkureeri, vaid täiendab

Saunad on eri kultuurides juba sajandeid aukohal. Nad on aidanud inimsool eemaldada kehast mürkaineid, puhastuda, värskust luua. Samuti on saunad aidanud leevendada lihasvalu, on usutud, et saun on pika eluea garantii. Eestis on sügavalt juurdunud saunakultuur, populaarsed on auru ja viimasel ajal ka soome saunad - meie esiemad tõid saunas lapsi ilmale, saunas ka surdi.

Nüüd on Eestis võimalik omandada või kasutada ka üht hoopis uuelaadset sauna ja nimelt infrapuna sauna, mis on valmistatud aromaatsest ja tervislikust kanada punasest seedrist. Hollandis on neid saunu müüdud ja kasutatud 12-13 a, USAs aga on neis end tervistatud juba pea 30 a.

Loe edasi

Saunausk kingib tervise ja väe

Saun õpetab maailma asjadele uutmoodi vaatama. Õndsuseks piisab kuumaks köetud ruumist ja pangetäiest veest. Seisusevahed kaovad, sest paljana on inimesed üllatavalt sarnased.

Loe edasi

Õige kaseviht käib läbi heinaküüni

Allikas: Äripäev
Foto: Mooska pere

Kaseviha tegemine

 Rohelise, lõhnava ja meeldivalt nahka masseeriva viha saamiseks tuleb juuli algul sammud soo äärde või heinamaale seada.

Vihtade tarvis tuleks soo ääres või heinamaal kasvavaid kaski eelistada seepärast, et aeglasema kasvuga kasest saab tihedama ja painduvama viha. Kiirelt kasvanud kase oksaharud on liialt pikad ja lehed liialt suured – suur leht aga ei taha oksa küljes püsida.

Vihaokste saamiseks on parim 20-30 aastane kask, millel on allapoole rippuvad oksad. Noore kase mahapainutamise ja siis okste lõikamise asemel on loodushoidlikum kasutada pika varre külge kinnitatud oksalõikurit.

Continue Reading