Suitsusaun: äraproovitud ja hinnatud

Suitsusauna võib ehitada eraldi hoonena või ka liita tavalise saunaga, nagu seda on tehtud Leppojal. Allikas: Äripäev, Asko Valdmann - Leppoja Metsamaja turundusjuht
Fotod: Maris Ojasuu

Traditsioonilise suitsusauna hüva leili ja tummist puupõlemislõhna hinnatakse üha enam. Väärt hoone kavandamisel peaks arvestama aga vähemalt paarisaja tuhande kroonise väljaminekuga.

Eestlane on läbi aegade olnud saunarahvas, mistõttu on ka tänapäeval paljudel meist saunatamisega hea ning eriline suhe. Sauna all peetakse üldjuhul silmas korstnaga Soome sauna, mida saab ehitada vajadusel isegi korterisse ning kütta elektriga.

Continue Reading

Saun aitab tervist kaitsta

Saunatamine tagab tervisliku koormuse, aitab keha vormis hoida ja rahustab emotsionaalsed pinged.

Millist nõu anda sõbrale, kes on väsinud raskest tööpäevast, pikast suusamaratonist, pingelisest õppimisest, rohkem või vähem õnnestuvast ärist? Üks lahendus on universaalne – väsimus kaob kui nõiaväel, ülepingutatud lihased lõdvestuvad, närvid rahunevad, tekib mõnus lõdvestus- ja rahulolutunne. See igaks elujuhtumiks sobiv vahend on väga lihtne – see on saun.
Sauna tuntakse juba päris iidsetest aegadest ja paljude rahvaste juures. Ilmselt oli sauna algne mõte selles, et inimene pidi ju kuidagi puhtaks saama … Arenes inimene, arenes tsivilisatsioon, arenesid ka saunad. Esmaste hügieenivahendite rahuldajast sai paljude rituaalidega seotud kultus- ja mõnupaik. Eri rahvaste saunad kujunesid erinevateks – Soome saun, Türgi saun, Rooma saun, Vene saun… Ja Eesti saun, loomulikult. Vanade eestlase töönädal oli raske ja väsitav, ent nädalalõpul tehtav saun kuulus kindlalt nii rikkamate kui ka vaesemate perede kommete hulka. Meie rahvajuttudeski on saun oluline tegevuskoht.
Maatargad said kiiresti aru sauna ravivast mõjust. Nii muutus saun ka ravimise paigaks: seal tehti massaaži, lasti aadrit, pandi kuppe, raviti tõbiseid. Ka sünnitused võeti tihti vastu saunas.

Loe edasi

Suur Tallinna saunade test

turbasaun - susi hotellisJuba ammu ei oota inimesed saunast ainuüksi lava, kerist ja dušši, vaid pööravad tähelepanu ka lisaväärtustele: kas saunakompleksi kuulub mullivann, bassein või mugav lõõgastusruum? Kas saab kasutada fööni, tellida snäkse ja õlut?

Meil, kümnel sõbrannal, on traditsiooniks käia kord kuus mõnes Tallinna saunas lõõgastumas ning erinevaid saunu proovimasvõrdlemas.

Tore on selline komme ka seetõttu, et praegusel kiirel ajal, mil niisama ei ole aega kõigiga kohtuda, saab vähemalt kord kuus saunamõnusid nautides kuulda ka sellest, kuidas kellelgi läinud on, kes töökohta vahetamas, kes õpinguid alustamas / lõpetamas, kes lapseootele jäänud või kolimas.

Naistelehe soovil toome välja 20 pealinna sauna plussid ja miinused.

Üldiselt võib öelda, et nende suurimateks puudusteks on äärmiselt libedad põrandad, rohkem võiks olla dušše ja ka nagisid, kuhu saunalinu riputada. Väga paljudes saunades pole fööni ning mitmed ei kipu hinna sisse arvama saunalinu.

Loe edasi

Saun ilma vihata on kui voodi ilma naiseta

Viht on iga saunalise asendamatu kaaslane, sest vihtlemine ergutab naha vereringet ja annab mõnusa enesetunde. Naisteleht testis, milline viht on kõige targem sauna kaasa võtta.

Ega asjata öelda, et saun ilma vihata on kui voodi naiseta – eestlased ei kujuta saunaskäiku vihata ette. Viha hankimiseks on kaks võimalust: kas osta see poest või teha ise. Viimane variant tuleb kõne alla muidugi vaid suvel, kuid võib kindel olla, et värske omatehtud viht nahutab ihu kõige mõnusamalt. Selline kaseviht võitis konkurentsitult ka toimetuse saunavihatesti.

Metsa viha järele, nüüd kohe!

Loe edasi

Saunateraapia

Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal  räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.

Loe edasi ...

Suitsusaun annab erilise elamuse

Ehkki suurimad saunasõbrad on sauna ka linnakorterisse suutnud suruda, saab õige saunamõnu kätte ikkagi maasaunas.

Lõuna-Eesti kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna on suitsusaunade maailma sügavuti uurima asunud ning oma avastusreiside käigus pildistanud, mõõtnud ja kirjeldanud kümneid, et mitte öelda sadu suitsusaunu, mille iga ulatub paarisaja aastani.

Loe edasi ...

Saun — midagi nii ihule kui hingele

Foto: Corbis/ScanpixAllikas: Naistekas, Merle Viiding

Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.

Suitsusaun

See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.

Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.

Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Continue Reading