Saunateraapia

Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal  räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.

Loe edasi ...

Suitsusaun annab erilise elamuse

Ehkki suurimad saunasõbrad on sauna ka linnakorterisse suutnud suruda, saab õige saunamõnu kätte ikkagi maasaunas.

Lõuna-Eesti kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna on suitsusaunade maailma sügavuti uurima asunud ning oma avastusreiside käigus pildistanud, mõõtnud ja kirjeldanud kümneid, et mitte öelda sadu suitsusaunu, mille iga ulatub paarisaja aastani.

Loe edasi ...

Saun — midagi nii ihule kui hingele

Foto: Corbis/ScanpixAllikas: Naistekas, Merle Viiding

Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.

Suitsusaun

See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.

Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.

Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Continue Reading

Hüva leili!

Allikas: Olevik, Maire Henno

2005 aasta alguses võis Ülenurmes esimesi leilisahmakaid kerisele visata uues saunas. Nüüd on see siis valmis ja tegutseb, kuigi aega läks jah omajagu. Kuid tulemus on suurepärane. Esimesed leilitanud on oma kiidusõnad öelnud: missugune hea leil ja ilus ning puhas viimistlus! Saunaruumides on tõeliselt mõnus saunalõhn, leiliruumis naturaalpuidust viimistlus, pesuruumis kiiskavad ilusad kahhelplaadid, neli dušikohta võimaldavad korraga mitmel saunalisel ennast seebitadapesta. Tervisekaitseametnik, kes kohapeal käinud, olnud samuti väga vaimustunud – nii hoolikalt ja korralikult ehitatud!

Continue Reading

Saun - pesemiseks, aga mitte ainult

Lisaks pesemisele on saun ka suhtluse koht. Foto: Erik ProzesAllikas: Äripäev
Foto: Erik Prozes

Saun ei ole olnud kunagi eestlaste jaoks pelgalt pesemise koht. Saunas sünnitati, püüti leevendust saada haigustele ning pehmendada väsitavast päevatööst kangeks jäänud lihaseid. Alles siis tuli ihuharimine.

Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.

OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. "See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia," selgitab Raid.

Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.

Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.

Continue Reading

Hüva leili neile, kes tahavad olla terved

mooska saunSaun vabastab organismi ainevahetuse ülejääkidest, aitab kehal normaalselt elada. Sauna puhastav toime ei seisne ainult veega pesemises. Just higiga saab organismist välja viia palju kahjulikke ainevahetuse aineid ja pärast asendada need puhaste ainetega, mida saame söögist ja joogist.

Loe edasi

Saunauurija soovitused

Saun on nautimiseks.Allikas: Postimees, Aivi Parijõgi

Rein Suija on arstina sauna tervistavat mõju uurinud kolmkümmend aastat. Ta leiab, et viimastel aastatel kasutavad eestlased sauna mõistlikumalt kui varem. Kolhoosisaunade hiilgeajal paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et järgmisel hommikul pärast viinarikast saunapidu otsisid osalised tulutult mõnd kaaslast. Vindine sõber oli jäänud järve- või basseinipõhja. Saun oli toona peopidamiskoht, kus võeti kõvasti napsi ja moodsad segasaunatamised muutusid sageli orgiateks.

Praegu pidutsetakse saunas vähem ja asutuste saunad pole enam nii populaarsed. Inimesed eelistavad käia oma saunas, ja kui tahetakse pidu pidada, leitakse selleks hoopis sobivam koht. Saun jäägu tervisetempliks.

Doktor Suija teab, et kõige mõnusam on kodusaunas käia sõprade ja külalistega. Siis on ta nõus koos külalisega isegi lonksu õlut võtma, kuigi see jook talle eriti ei meeldi. Tohter eelistab kalja ja mineraalvett. Saunauurija on omal nahal ära proovinud, kui mitu kraadi inimese keha välja kannatab. 140 kraadi kõva leili on talutav, aga edasi ei maksaks proovida. Kasvõi seetõttu, et nii suures kuumuses hakkab puu eraldama gaase, ka võib saun nii kõrgel temperatuuril hoopis maha põleda.

Continue Reading