Meeldiv on tõdeda, et ETV kordab talvel linditatud saadet Osoon (03.07.2013 18:50), kus võttegrupp käis Haanjas Mooska suitsusauna uudistamas. Lugu suitsusaunast on võimalik järgi vaadata siit (alates 17ndast minutist).
Saates leiavad käsitlemist teemadena:
Selle talve esimene õhuke lumekiht on parim aeg jäljeküttidele metslooma liikumisradade jälgimiseks. Kui jälgede järgi võib ära arvata loomade käitumismustreid, siis üks väike luutükike võib olla suureks abiks väljasurnud imetajate rekonstrueerimisel. „Studio Viridis" on kuju andnud koopalõvile, mammutipojale ja valmimas on ürgveis. Võrokatel on plaan esitada suitsusaun Unesco maailmapärandi nimekirja kandidaadiks. Miks selline soov? Kas suitsusaun on hävimisohus või on selline staatus rohkem uhkuse pärast? Autorid Randel Kreitsberg, Sander Loite, Kristjan Kaljund, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Mihkel Ulk, operaatorid Magnus Suitso ja Kristjan Kaljund, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Võrumaal Rõuge vallas asub üks isevärki paik, Saunamaa. Siin on preagu võimalik nautida kaheksa erineva sauna mõnusid, kuid lähiaastatel võib see arv kerkida lausa 20 või 30-ni. Saunamaa tegemisi veavad isa ja poeg Erki Pehter ja Jaak Pächter.
Rõuges Nogo külas asuv vana talukompleks jäi ühel hetkel tühjaks. Nüüd kerkis üles küsimus, mida selle kohaga teha - on ju Eesti lagunenud talusid täis. Kuna Erkil oli äsja sündinud tütar, siis mõtles ta, kas võiks teha teemapargi, mille sihtgrupp oleks lapsed. Nii hakkaski ta Eesti muinasjutte lugema, et sealt inspiratsiooni leida. Valik on mehe sõnul aga nigel. Siis aga, sõbra juures saunas olles, koitis mehele saunamaa mõte. Mis oleks, kui pakuks inimestele erinevate saunade kogemust ühest kohast? Mõeldud, tehtud.
«Number üks on saunas ikkagi see, et kui leil tuleb ühe sahmakana, siis vihaga saab sooja õhu segi lüüa, et saunaruum läheks ühtlaselt kuumaks,» ütleb Saunamaa peremees Erki Pehter.
«Teine asi on inimese tervis. Vihtlemine kiirendab vereringet, on hea massaaž, pehmendab lihaseid ja vanasti, kui pärast sauna ei pestudki ennast, siis viht kraapis mustuse lahti,» lisab Erki.
Juunikuu ajakirjas Oma Maitse sisaldab "külaskäiku" Haanjamaale.
Artiklis kirjutatakse Mooska talu suitsusaunast, seal valminud lihast ja päranditurismist koos ehedate maitsekirjeldustega. Loomulikult ei puudu ka pildimaterjal.
"Finiš Mooska talus, Veerojade juures, kohe suitsusauna, Eda tegi suurepärase vihtlemise savi ja meega ja mida ta sinna veel lisas, igatahes lihased said mõnusaks küll."
Metsast oma käega marjade ja seente noppimine, maa sees liha küpsetamine või keskaegses olustikus idandatud mungamunade mekkimine on need, mida Kagu-Eestis välismaalastele pakutakse.
Selleks et piiri tagant tulnud turistid leiaksid toredad talud ja nende põnevad tegevused üles, otsustati koonduda Võru- ja Setumaa Toidutee nime taha.
"Meil on omanäolised talud ja tooted, aga väiketalud üksi ei suuda eripalgelisi pakkumisi välisturul müüa," räägib toidutee eestvedaja Eda Veeroja.
Lõunaeestlase jaoks pole suitsusaun pelgalt pesemise koht ega suur lihasuitsutamise ahi, vaid pikk traditsioon.
Uusi suitsusaunasid on Lõuna-Eestis hakanud kerkima viimased kümme aastat. Enne seda jõudis nii mõnigi peremees oma arhailisele saunale korstna panna ja seda hiljem kahetseda, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Vaese mehe saun on taas au sisse tõusnud ning valmistub UNESCO maailma kultuuripärandi komitees laineid lööma.
Idee viia suitsusaun UNESCO-sse sündis Mooska talus Haanjamaal. Lihavõtte-eelsel nädalalõpul käis usin sauna ettevalmistamine lihasuitsutamiseks.
"No mis Lihavõtted need on ilma saunas suitsutatud lihata. Need poleks ju mingid Lihavõtted," ütles talu perenaine Eda Veeroja.
Teadaolevalt asub Mooskas ka Eesti esimene spetsiaalselt lihasuitsutamiseks ehitatud saun - kaasaegne anekdoot euroopaliidustunud Eestis. Sinna mahub korraga kolmsada kilo soolatud siga.
«Number üks on saunas ikkagi see, et kui leil tuleb ühe sahmakana, siis vihaga saab sooja õhu segi lüüa, et saunaruum läheks ühtlaselt kuumaks,» ütleb Saunamaa peremees Erki Pehter.
Metsast oma käega marjade ja seente noppimine, maa sees liha küpsetamine või keskaegses olustikus idandatud mungamunade mekkimine on need, mida Kagu-Eestis välismaalastele pakutakse.