Kuna suitsuliha, mis on valmistatud samas saunas, kus inimesed end pesevad, pole lubatud müüa, kerkib Haanja mägede vahel saun, mis mõeldud üksnes lihasuitsutamiseks.
"Me ei saa külalistele pakkuda saunas suitsutatud liha, sest see ei vasta Euroopa Liidu toiduhügieeni reeglitele," selgitab Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Kõnelustel veterinaar- ja toiduametiga selgus, et saunas suitsutatud liha on võimalik tunnustada edasimüümiseks vaid juhul, kui liha suitsutatakse ainult suitsutamiseks kasutatavas saunas.
Õhtul (üleeile) oli siis traditsiooniline eesti õhtu. Käisin esimest korda suitsusaunas. Siukest asja igal pool ei saa. Saunalina siiamaani haiseb suitsusauna järgi. Aga täitsa hea oli. Ja üks Raimo tuttav tuli ka oma kodutehtud eesti õlledega kohale. Laotas kõik erinevad sordid baariletile laiali. Tal oli õhtuotsa suht pikk järjekord pidevalt. Tegime lõkke ka.
KÜSIMUS–VASTUS • Suvel suvistel teemadel! Seekord uurisime, milline on meie riigikogulaste suhe saunaga.
Valdo Randpere (Reformierakond): Eraldi mingit saunaskäimise rituaali ja armastust pole. Saunas käin pea eranditult seoses sporditegemisega. Näiteks pärast tennisemängu kuulub saun küll traditsioonide hulka.
Ei armasta väga suurt kuumust – mulle meeldib nii 80-85 kraadi ja siis palju leili visata. Alternatiiv oleks veel 100 kraadi, aga ilma leilita. Põhimõtteliselt meeldib mulle enim aurusaun ja siis Soome saun. Ei saa aru ega kannata välja sellist saunaskäimist, kus saun köetakse 120 kraadini ja siis veel loobitakse vett kerisele.
Kunagi oli Soome president Urho Kaleva Kekkonen külastanud Eestis Kääriku spordibaasi ja talle oli seal korraldatud ka saunaõhtu. Siis olid võõrustajad ka omateada teinud ehtsat Soome sauna, mis nende arvates oligi kõvasti üle 100 kraadi ja suure leiliga. Selle peale olla Kekkonen öelnud, et see on Vene põrgu ja mitte Soome saun.
Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis ühelt suvelt kolmele.
"Täna on selline päev, et sauna ümber ärgu keegi midagi halba isegi mõelgu, veel vähem öelgu," hoiatas Härjapea Koja vanem Aela Olev kodaliste sauna kõrval kõnet pidades.
Keris sai nädalavahetusel esimese korraliku kütmise ning uksed seisid sel ajal vaevu kinni – nii palju oli huvilistel sinna sisse vaatamist.
Kütmise hõng oli aga nii iseloomulik ja kandus nõnda kaugele, et paksus metsas asuvat majapidamist oli kerge leida.
Suitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris, seetõttu tahavad võrokesed saada sellele UNESCO kaitse.
„Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja saun. Näib, et viimane esimese ületab. [---].
Eesti lõunapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine.
Vanal Võrumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun külapildis tänini erandlik, vaid pigem tavapärane. Veel vähem kui sada aastat tagasi oleks võinud nii öelda ka näiteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad kõrvale tõrjunud.
26., 27., 28. ja 29. juunil algusega kell 10 toimuvad Sänna küla(suitsu)sauna renoveerimise talgud. Juhendavad Aivar Matt ja Hendrik Noor.
Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis ühelt suvelt kolmele.
Suitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris, seetõttu tahavad võrokesed saada sellele UNESCO kaitse.