Haanja maraton sündis 50 aastat tagasi
Haanja maratoni sünnipäevaks võib pidada 11. märtsi 1962, kui toimus suusamatk marsruudil Võru–Haanja–Võru.
Toonase aja vaimus oli võistlus pühendatud NSV Liidu Ülemnõukogu valimistele ning rändkarikad pani välja ENSV Võru rajooni TSN (Töörahva saadikute nõukogu) täitevkomitee.
Matka start anti hommikul kell 11 Kubija suusabaasi juures, Haanjas Suure Munamäe jalamil oli vahefiniš ning seejärel sõideti üle Vällämäe Võrru tagasi. Kogu distantsi pikkus oli 28 kilomeetrit.
Vaatamata tugevale tuisule osales suusamatkal üle 200 suusataja. Kõige kiiremini, ajaga 1:40.46 läbis distantsi tartlane Valter Tennison, kes 1962. ja 1963. aastal võitis ka Tartu suusamaratoni. Teisena lõpetas toonane Vastseliina keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Jüri-Hain Kaljusto, kes kaotas Tennisonile ligi kolme ja poole minutiga.
Naised piirdusid poole distantsiga ja neist oli ajaga 49.53 kiirem Tartu suusataja Erene Pukk. Erna Abel kaotas talle 15 sekundiga ja kolmandana lõpetanud võrulana Aino Paal 40 sekundiga.
Laugu turismitalu saunas ja elumaja suures rehetoas õpetasid Haanjamaa Mooska turismitalunikud saarlastest huvilisi maitsvat suitsuliha tegema ja seda õigesti serveerima. 
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!