Kalle Eller süütas Härjapea Koja suitsusaunas esimese tule, leilivõtmise aeg jõuab kätte aga alles radokuul ehk veebruaris.
“Ei-ei, ajalehte mitte,” tõrjub suitsusauna ehitusel nõu andev Kalle Eller, kes kerisele tule alla teeb.
Ajaleht oleks esimese tule puhul sündsusetu. Ka ei sütti tuli tikust, vaid tuuakse põlevast lõkkest tukiga.
Eller on toonud kaasa ka tuhka teistest suitsusaunadest ning seegi läheb ahju – märgina järjepidevusest.
Valgamaal õnnestus pritsimeestel tuleroaks sattumisest päästa elumaja, selle kõrvalhooned, vana suitsusaun ja saunasuitsus olnud lihagi.
Lõuna-Eesti päästekeskuse teatel said päästjad väljakutse Helme valda Roobe külla täna öösel kella kolme ajal.
Enne abiellumist küsib naine mehelt: «Kuidas on sinu suhted õllega?»
«Võtan paar kannu päevas, aga ainult pühade puhul ja siis, kui käin saunas.»
Vastu rahuldab naist.
Päev pärast pulmi küsib mees: «Mis püha täna on?»
«Täna ei ole mingit püha.»
«Hea küll, siis ma lähen sauna.»
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!
Eesti suitsusaunades tuldi ilmale, elati ja sinna mindi surema. Kord päästis saun keskajal Tartu lähedal elanud Kärkna mungad, kelle jumalavallatust ja lihalikust elust jõudis kumu Vatikani.
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa: «Saadetud üks inspektor kontrollima, kuidas lood on. Ja kui tõmmut verd itaallane siia jääkarudele üsna lähedale jõudis, võtsid Kärkna mungad ta vastu, söötsid kõhu täis ja viisid sauna. Nad tahtsid talle täit mõnu pakkuda ja vihtusid teda nii, nagu suitsusaunas kombeks on. Vaene itaallane ei saanud sellest mõhkugi aru, aga on säilinud väidetavasti raport, kus ta on kirjutanud, et nii lihasuretajalikke vendi nagu Kärknal, ei ole tema veel kuskil mujal maailmas kohanud. Niisugune enesenuhtlemine nagu saunas jättis talle kustumatu mulje.» Nii oli Kärkna vendade reputatsioon tänu saunale päästetud.
Soomlased on pahased Eestist tulnud plaani peale võtta võrokate suitsusaun maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla.
Maaleht kirjutas eelmisel nädalal, et võrokad kavatsevad vastava taotluse teha 2013. aasta kevadeks.
Soome saunaasjatundja Risto Vuolle-Apiala sõnul võiks eestlased hoogu tagasi tõmmata, väites, et Soomes oli saunakultuur olemas koguni 500 aastat varem kui Eestis.
"Arheoloogilisi jäänuseid, mida võib tõlgendada kui soome saunasid, on leitud 800. aastast. Eestis on rikas saunakultuur, aga teadaolevaid saunu säilinud alles 19. sajandist," väitis ta ajalehele Ilta-Sanomat. Arheoloogilistel kaevamistel on tema sõnul Eestist leitud parimal juhul 1300. aasta lähistelt pärit saunu.
Kui kõik läheb plaanitult, võib juba 2014. aasta hilissügiseks võrulaste suitsusaun pääseda maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla.
“Savvusann inimkonna vaimse kultuuripärandi kaitse alla!” on Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja ja suitsusauna omaniku Eda Veeroja idee, mis leidis kiiresti mõttekaaslasi.
Mõtetest said teod. Nüüd pole ka enam UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) kultuuriprogrammide koordinaatoril Margit Siimul küsimust, kas idee võiks vilja kanda.
Asjad on niikaugel, et 2013. aasta kevadel on võimalus esitada taotlus, et suitsusaun võetaks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse alla.
