Eesti peab Soomega “saunasõda”!
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!
Risto Vuolle-Apiala on Soome saunaasjatundja, aastaid olnud saunaliidu juhatuses, kirjutanud saunadest viis raamatut. Üks neist “Suitsusaun”, on tõlgitud ka eesti keelde. Tema sõnul on Soomes kokku umbes 30 000 suitsusauna. “Soome suitsusaun on eriti laialt levinud,” ütleb Vuolle-Apiala, kellele praegune lugu hirmsasti nalja teeb. “Suitsusaun on Soomes nii tavaline, see ei ole mingi eksootika. See on vana traditsioon ja keegi ei imesta selle üle, ja seepärast ei või Soomet kuidagi kõrvale jätta, kui räägitakse mingisugusest suitsusaunade kaitsest.”
Soomlastega “kilusõtta”
Soomes ei ole suitsusaunade puhul UNESCO kaitsest juttu tehtud, sest UNESCO ei võtvat riiki mööda laiali olevat traditsiooni kaitse alla. Küll on Soome riigis kaitse all sõna “suitsusaun”, ja on teatud kriteeriumid, mille puhul võib seda sõna üldse tarvitada.
Suitsusauna maailmapärandiks kuulutamise üks eestvedajaid on Võru Instituudi direktor Külli Eichenbaum. “Ma arvan, et rõhuasetus soomlaste poolt on vale. Keegi ei pretendeeri esimesele või vanemale, jutt käib praegusest saunatraditsioonist. See on see, mis praegu elus ja elujõuline on. Seda, kui vana suitsusaun on, ei tea keegi täpselt. Selge on see, et ta on Võrumaal järjest põlvest põlve olnud nii nagu ka soomlastel,” räägib Eichenbaum, kes arvab, et üks kogukond võib oma traditsioonid vabalt kaitse alla võtta. “Ma arvan, et sellest on valesti aru saadud, et keegi kelleltki midagi ära võtaks, püüdes oma kommet kuhugi nimekirja viia. Meie eesmärk ei olnud tõepoolest kellelegi ära teha.”
Eichenbaum usub, et kui suitsusaun UNESCO maailmapärandi nimistusse jõuab, võidavad sellest nii lätlaste, venelaste kui soomlaste suitsusauna tava. Ta lisab, et vanasti olid ju kõik saunad suitsusaunad – seni, kuni tuli korsten.
Eichenbaumile teeb muret hoopis see, et uskumused ja rituaalid võivad kaduma hakata – neid ei saa hoida muuseumis nagu hooneid. Ta leiab, et soomlastega tuleks ühendust võtta ja olukorda siluda. “Hoidku selle eest, et Läti kilusõjad hakkaksid korduma!”
Vuolle-Apiala on Eestis näinud väga palju uhkeid ja ilusaid suitsusaunu. “Sel võistlusel pole mingit tähtsust. Peaasi oleks, et mõlema maa inimesed võtaksid head leili ja naudiksid seda.”
Allikas: Õhtuleht.ee
