Vihtlemist alustan, kui keha on täiseti soe ja naha pind on puhas, umbes kolmandas leilis, pärast pesemist või keha koorimist. Vihtlemist alustatakse jala taldadest ning liigutakse tasapisi ülespoole. Mehed alustavad vihtlemis paremast, naised vasakust jalast. Kõiki kehaosasid viheldakse läbi vähemalt kolm korda läbi. Vihtlemise ja hingamise rütmi hoiavad saunasõna. Keha puhtaks viheldud, visatakse vihta maha ja astutakse üle viha puhtana puhtale lausudes puhtad sõnad.

VÄRSKE VIHT ÜHEKS SAUNAKORRAKS

    korjatakse vahetult enne sauna minekut. Viha südameks võib panna hästi lõhnavaid taimi ümbritsedes need puude tõhusamate okstega. Kuni vihtlemiseni hoitakse värsket vihta „jalgupidi“ jahedas vees, varjus. Värsketest taimedest ja okstest vihta ei ole tarvis enne vihtlemist ega vihtlemise ajal vette kasta. Vastupidi – saunaleili ja higistava keha niiskusest piisab, et taime kasulikud ained vallanduvad kehasse, mitte vihaleotusvette. Lõpetad vihtlemise – too ka värske viht saunast välja, niiskele murule. Kui värske viht jääb terveks, siis saab seda järgmiseks saunakorraks kuivatada aga enamasti siiski mitte.
Kevade üks esimesi õitsejaid on toomingas. TOOMINGA VIHT tehakse õitsemise ajal värskelt kasutamiseks segavihana koos lepa, kase või sarapuuga.

Kohe õitsemise alguses korjatud ja toidukilesse toruks keeratud toomingaoksad säilivad sügavkülmas hästi. Talvel saunal pakub selline toomingakimbuke sulades imelisi lõhnaelamusi ning leevendust paljudele viirustest alguse saanud tõvedele. Toomingaga vihtlemine toob andestuse. Eelkõige ise endale.

Värsketesse vihtadesse sobivad: sireli õisikud ja vesikasvud, pujud, mündid, pune, meliss, pojengi õied ja lehed, rosmariin, lavendel, sookail, sõnajalg, mustsõstra, õunapuu, kirsi, ploomi ja pirni kasvud ning vesikasvud, põdrakanep, raudrohi, humal, köömen, angervaks, palderjan, tubakas, till, sidrunhein, koriander, salvei ja paljud muud meie igapäevased kaaslased.

KUIVATATUD VIHT PIKEMA AJALISEKS SÄILITAMISEKS JA MITMEKORDSEKS KASUTAMISEKS tehakse vihtleja mõõtu (käevarre pikkune)ja randmest pisut peenem; taimede kasvu ja kuuseisu vaadates. Lõikame lehesed aiakääridega ja kogume paraja pikkusega kimpudena kandelinale. Kodus laseme vilus lehestel pisut hingata. Siis hakkame vihtu köitma. Ikka paarikaupa. Puhastame viha lehese jämedamad otsad lehtedest, et viha käega hoitav osa „saba“ jääb peenem ja kuivades pole vaja vihta uuesti siduda. Lehtedest, mis üle jäävad, kuivatame jalavanni, kehakoorija või sauna padja sisu.
Meie kuivatame oma vihas sauna järelsoojuses. Raviv viht on kiiresti kuivatatud temperatuuril 30 – 50℃, rohke hapnikuga (mitte tugev ventilatsioon aga piisav õhuvahetus) ilma valguseta ruumis. Kehtivad samad põhimõtted, mis ravimtaimede kuivatamisel. Erinevad taimed kuivavad erineva ajaga, vars peab ka kuivaks saama.

Vihtlemine KASE vihaga noorendab nahka, vaigistab valu, parandab haavu ja tugevdab immuunsüsteemi. Taastub tasakaalu ihu ja hinge vahel, kehasse tekib kergus ja rõõm. Noore kuuga kasevihaga vihtlemine julgustab alustama. Kase vihta võib kasutada korduvalt, erinevate inimeste vihtlemisel. Kasevihta tee kahaneva kuuga.

VIHTADE KORDUVAKS KASUTAMISEKS

  tuleb viht puhastada (surnud naharakud, higi, energeetika). Usutud on, et viha puhastamiseks tuleb vasaku kannaga lüüa kolm korda vastu maad öeldes: „viht puhtaks“. Tõhus on kasutatud viht loputada leige voolava vee all, seejärel lüüa viht veest tühjaks ja panna kiireks kuivamiseks „saba“ ülespoole rippu.

TAMM on tihti meeste lemmikviht oma laiade lehtede ja tõhususe tõttu.

Tamme vihaga viheldes tuleb kontrollida oma mõtteid ja tundeid. Tamm võimendab kõike, mida meel tunneb. Mulle meeldib teha kahe poolega vihtu – ühel pool kask, teisel tamm või ühel pool kask, teisel vaher. Tammevihaga vihtlemine korrastab rasust nahka, turgutab südant, annab elujõudu ja energiat, leevendab vaimsest tööst tulenevaid pingeid, korrastab vererõhku. Viha leotusvesi loputab juuksed kohevaks ja läikivaks.

Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed tammevihta ei kasutada. Tamme viha jaoks saab oksi lõigata juuli algusest kuni augusti lõpuni, soovivtavalt täiskuuga.

Minu lemmik on SARAPUU viht. Suured pehmed lehed hellitavad keha ja toovad soojuse ühtlaselt kehale. Värsket vihta saab teha terve suve jooksul, hilise sügiseni välja ning viht on vihtleja käes kerge ning helge. Sarapuuvihaga vihtlemine ja kompressid ahendavad veene, leevendavad trombe, kergendavad diabeedi nähte. Vihtleja sisemaailm tasakaalustub, avanevad lahendused keerulistele olukordadele. Sarapuu aitab ise endaga kooskõlas olla.

Talvise pööripäeva saunas viheldakse meie peres PÄRNA vihtadega, mis on tehtud äsja õide puhkenud okstest. Pärna vihaga vihtlemine ergutab neerude tööd, kutsub esile rohke higistamise, vabastab lihaspingeid, turgutab külmetuse korral ja leevendab peavalu. Vihtlejal tekib ühendus sisemise tarkusega, keskendumine koondumine olulisele. Viha leotusvesi pleegitab pigmendilaike ja tedretähne.

Eakamatele saunalistele soovitan vihtlemiseks VAHTRA vihta. Vahtra vihaga vihtlemine rahustab hinge, toob meelerahu ja kingib kindlusetunde. Vahtra suurel pehmed lehed jahutavad ja toniseerivad nahka, imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul.

Vahtraviha leotusvesi ja vahtrakompressid leevendavad liigesepõletikke.