Suitsusaun pürib UNESCO nimekirja
Allikas: Maaleht, Rein Raudvere
Võrukesed soovivad, et nende kodukandis tänini üsna laialt levinud suitsusaun pääseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
“Võrumaal on suitsusaunad elu loomulik osa, seetõttu on veel, mida uurida ja kaitsta,” selgitas Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja Eda Veeroja. Pääs UNESCO nimekirja oleks uurimisel-kaitsmisel suuresti abiks.
Mõttele Võrumaa suitsusauna kui ainulaadset pärandit väärtustada ja sellega UNESCO nimekirja pürgida tuli Veeroja juba aasta tagasi ühel pööripäevaaegsel metsaretkel.
Tema ideest võtsid tuld mõttekaaslased Võru Instituudist, selle toonane direktor Külli Eichenbaum ja projektijuht Triinu Ojari.
Maikuus jõuti esimese suurema ümarlauani Rõuge vallas Sepa talus, kus juba kümmekonna Vana Võrumaa organisatsiooni esindajad otsustasid seista koos hea suitsusaunakultuuri kestmise eest. Läinud nädala reedel tuldi taas kokku saunakonverentsil Väimelas.
Allikas: Maaleht, Rein Raudvere
Võrukesed soovivad, et nende kodukandis tänini üsna laialt levinud suitsusaun pääseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
“Võrumaal on suitsusaunad elu loomulik osa, seetõttu on veel, mida uurida ja kaitsta,” selgitas Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja Eda Veeroja. Pääs UNESCO nimekirja oleks uurimisel-kaitsmisel suuresti abiks.
Mõttele Võrumaa suitsusauna kui ainulaadset pärandit väärtustada ja sellega UNESCO nimekirja pürgida tuli Veeroja juba aasta tagasi ühel pööripäevaaegsel metsaretkel.
Tema ideest võtsid tuld mõttekaaslased Võru Instituudist, selle toonane direktor Külli Eichenbaum ja projektijuht Triinu Ojari.
Maikuus jõuti esimese suurema ümarlauani Rõuge vallas Sepa talus, kus juba kümmekonna Vana Võrumaa organisatsiooni esindajad otsustasid seista koos hea suitsusaunakultuuri kestmise eest. Läinud nädala reedel tuldi taas kokku saunakonverentsil Väimelas.
“Kõik, mida suudame suitsusaunakultuuri väärtustamiseks teha, on kogukonnale kasuks,” rääkis konverentsil Veeroja.
Esimesed 10–11 koostöökuud on seejuures olnud Võrumaal õhinat täis: saunauuringud on alanud, esimesed välitööd tehtud ja tulemused analüüsimisel. Lisaks organisatsioonidele on koostööle asunud saunaomanikke ja -armastajaid.
Suitsusaunu mujalgi
Võrumaa suitsusaunadest raamatut koostav Epp Margna tõdes, et ühtpidi ei ole ohtu, et need Võrumaalt kaoks. Ent teistpidi tuleb seda karta, kui suitsusaunu ei väärtustata. “Mitmel pool on ehitatud majja dušikabiine, uued saunad tihti tehtud moodsamad, niinimetatud Soome saunad,” tõi ta näiteks.
Samas on Eestis teisigi piirkondi ja kogukondi, kus suitsusaunakultuur elab. Lähim neist on Setumaa.
Nii küsiski Väimela konverentsil mulkide nimel Torupilli talu peremees Ants Taul Riidajast: “Miks just Võrumaa suitsusaun peaks nimekirja pääsema, sama kultuuripärand on ka mulkidel ja teistelgi?”
Seepeale kutsusid võrulased koostööle kõiki kogukondi, kelle meelest nende suitsusaunakultuur vajab uurimist, väärtustamist ja kaitset. UNESCO nimekirja pääsemisel pole samas takistuseks, kui sinna kantav pärand mujalgi levinud on.
Praegu töötavad võrulased esialgse tegevuskava kallal. Taotlus UNESCO-le valmib praeguse plaani kohaselt 2012. aasta kevadeks.
Juba praegu on Võrumaa suitsusaun kirjas Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Veebileheküljena toimiv nimistu avati alles üleeile, aga seal on juba näha võrokeste ja hiidlaste tehtud esimesed sissekanded. Võrumaalt on lisaks suitsusaunale kirjas võru keel, Teppo lõõts ja lõõtsamängu tava ning kuuritsaga kalapüük.
“Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu soovib olla kogukondade häälekandja – anda igale kogukonnale võimalus näidata seda, mis on talle oluline,” märkis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila.
Ta selgitas, et vaimse pärandina käsitletakse neid teadmisi ja oskusi, mida on põlvest põlve kogukonnas edasi antud, sest neil on tähtis koht meie igapäevaelus.
Ta tõi näiteid: milline on hea aeg saunavihtade tegemiseks, kuidas soolata liha, samuti videviku pidamise tava.
Kristiina Porila sõnul tuntakse tänapäeval üha enam, et niisugused teadmised jäävad kiirete muutuste käigus tagaplaanile ja et see teeb meie elu vaesemaks.
Lõõtsamäng päästetud
Vaimse kultuuripärandi asjatundja Võrumaal Külli Eichenbaum lisas, et nimistu on siiski vaid üks väike osa vaimse pärandi väärtustamisest.
“Ennekõike tuleb aga ise endale selgeks mõelda, milliseid tavasid, pärandilisi teadmisi-oskusi me tahame hoida ja siis asuda selle heaks tegutsema,” märkis Eichenbaum.
Ta tõi näiteks Võrumaalt nimistusse kantud lõõtsamänguoskuse, mis veel kümmekond aastat tagasi oli üsna soikus. “Nutuse olukorra päästmiseks asusid tegutsema muuseumid, muusikud, kultuurikorraldajad, lõõtsamäng muutus populaarseks ja nüüd saab seda pilli isegi muusikakoolis õppida.”
Ka suitsusauna teema on tegelikult hea näide sellest, kuidas ühe aastaga on võimalik palju edasi liikuda, rõõmustas Eichenbaum.
