Contra lipujooks 6. päev
Väljavõte Contra blogist:
“Finiš Mooska talus, Veerojade juures, kohe suitsusauna, Eda tegi suurepärase vihtlemise savi ja meega ja mida ta sinna veel lisas, igatahes lihased said mõnusaks küll.”
Jooksime kõigepealt Külaorust Vastseliina tuletõrjemaja juurde, aga keegi ei osanud öelda, mida me eelmisel päeval kooli omadega kokku leppisime. Igaks juhuks jooksime kooli eest läbi, aknast lehvitati hoolega, aga ei lisandunud kedagi. Kolm kaaslast siiski saime, tüdrukud Hanna ja Triinu ja Vastseliina noorsootöötaja Merlis. Tüdrukud jooksid Kirikumäeni (7 km), siis pidid kooli tagasi minema.
Vahepeal külastasime Nopri talumeiereid Kärinä külas, saime seal kõhud täis. Seal leidis meid Janno Vastse-Roosast, kes oli rattaga saatma tulnud. Niilo Tiit tuli ka jooksma, ehk oma kilomeetri jagu, enamaks ei olnud aega. Veel liitusid meiega kaks ratturit, kes esindasid Misso valda.
Merlise eesmärk oli jõuda kella 14-ks Misso, et sõita Vastseliina tagasi. Panime hea tempo peale, jõudsime pooletunnise varuga Misso, aga … et meil oli veel paar kilomeetrit 300 km täitumiseni, tuli ta ikka kaasa. Tempo kerkis isegi 11 km/h, aga hirmu ma ei tundnud, mingi vabadus ja kergus oli selles sammus. Merlis hakkas tagasi jooksma, kas ta bussile jõudis või võis jõuda, ma ei saanudki aru, aga küllap asi oli seda väärt nii või naa.
Vaid kilomeetriks oli seda hetke, mil ma sain jooksjatest üksinda jätkata. Vahepeal hõigati meid lompi ujuma, võtsime pakkumise heameelega vastu, pealegi olime just arutanud, kus võiks ujuma minna ja mida teha 20 minutiga, mis me Haanja valla piirile liiga vara jõuame. Saime ka veepudeleid täita, tegime pilti koos. Üsna liigutav hetk oli.
Haanja valla piiril lahkusid Misso jalgratturid, vastu võttis meid vallavanem Gotmans ja jooksis koos noore sportlase Madis Perliga kuni Ruusmäeni. Tempo oli meil rahulik.
Ruusmäel kutsuti mõisasse, pandi kuninga laua taha mind istuma, pakuti ka pitsikest teravat, no annad sõrme, võetakse käsi, küllap netist juba nähtud, et handsjat jõin … Jätkasime jooksmist, jooksjaid lisandus, Allan ja Ivar tulid juba km enne Ruusmäed, Silja Suija jooksis koeraga, tempo kerkis jälle üles, võtsime toredaid tõuse … Plaanil olime vist pool tundi graafikust ees, nad olid meile pudru valmistanud, aga pudru saime hiljem kätte ja Plaani jooksjad said meid ka kätte.
Munamäe juures tuli spontaanne otsus minna ja viia võrukeste lipp ka torni. Ivar hoiatas, et ma ei jookseks mäkke üles, vaid teeks venitavat sammu, kuuletusin, aga tasasemad kohad ikka sörkisin natuke. Torni üles ja alla muidugi jalgsi.
Finiš Mooska talus, Veerojade juures, kohe suitsusauna, Eda tegi suurepärase vihtlemise savi ja meega ja mida ta sinna veel lisas, igatahes lihased said mõnusaks küll.
Väsimus oli õhtul korralik – kui ajasin rahvaga juttu ja samal ajal kirjutasin blogipostitust, vaatasin järsku, mida olin kirja pannud ja … olin rida alustanud sõnadega: Vahepeal sõitsime …
Homme siis viimasele katsumusele vastu, hea on mõelda, et vaid 15 km, aga enne kirikuplatsi ei saa öelda, et tehtud!
Teisi Contra postitusi saab lugeda siit!
