Hüva leili!
Allikas: Olevik, Maire Henno
2005 aasta alguses võis Ülenurmes esimesi leilisahmakaid kerisele visata uues saunas. Nüüd on see siis valmis ja tegutseb, kuigi aega läks jah omajagu. Kuid tulemus on suurepärane. Esimesed leilitanud on oma kiidusõnad öelnud: missugune hea leil ja ilus ning puhas viimistlus! Saunaruumides on tõeliselt mõnus saunalõhn, leiliruumis naturaalpuidust viimistlus, pesuruumis kiiskavad ilusad kahhelplaadid, neli dušikohta võimaldavad korraga mitmel saunalisel ennast seebitadapesta. Tervisekaitseametnik, kes kohapeal käinud, olnud samuti väga vaimustunud – nii hoolikalt ja korralikult ehitatud!
Sauna kodukord ütleb, et 5,3 kraadist kangemat napsi saunaruumis pruukida ei tohi ja klaastaara pole lubatud. Tulevikus tuleb piletimüügiruumi ka pisike karastusjoogilett, kust janused saunajooki osta saavad.
Sauna tegi valmis meie omavalitsus ja kui küsiti, kellele hea asja eest aitäh öelda, siis nendele tulebki öelda. Kes ihuharimisasutust tulevikus majandama hakkab, ei oska praegu veel öelda – kõik on veel nii algusjärgus ja uurimiste-kokkuleppimiste faasis.
Käisin saunaasja uurimas ka Tõrvandis. Siinne saun on tublisti staažikam, ehitatud kuskil kuuekümnendate aastate lõpul. Praegu on selle valdajateks-käigushoidjateks Margit ja Andres Mägi ning nemad on rahvale saunateenust pakkunud 12 aastat. Mõlemad käivad ise linnas tööl, sest inimeste saunatamisega ju ära ei ela! Selle tosina aasta jooksul on saunas tehtud mitu remonti, viimasel suvel sai pesuruum taas uued plaadid seintele ja näeb nüüd kõigiti kena välja. Korraga mahub pesema 18 inimest. Eesruumis, mille praegused omanikud ise omal ajal juurde ehitanud, on baarilett ja toolid-lauakesed, kus leilitajad pärast jahtuda ja mõnuleda saavad, kohapeal müüakse kalja ja muid karastusjooke, müügil on ka pisike maiustuste ja saunatarvikute valik.
Ruumi seinale on üks kunstitudeng mõned aastad tagasi suure pildi maalinud, ukse kõrval akvaariumis ujuvad ringi kalad – päris omapärane ja õdus miljöö tillukeseks puhkepeatuseks! Pisikesteks pidudekski on ruumi välja üüritud, kui osapooled omavahel kenasti kokkuleppele on jõudnud. Televiisoriski on meie Tõrvandi sauna näidatud, siis anti veel teada, et siin pesitsevad-laulavad sellised toredad, aga häbelikud putukad nagu kilgid! (Tol päeval, kui saunaga tutvumas käisin, olid laulumehed küll kahjuks vakka.) Tervisekaitse, kes niisuguseid asutusi ikka üsna hoolega kontrollib, on igatahes siinsete tingimustega siiani täiesti rahule jäänud.
Muresid on muidugi üksjagu, neist suurim seotud äramajandamisega. Hoone on juba eakas ja seda enam vajaks selle käigushoidmine investeeringuid. Peremees tunneb ise torutööd ja tänu sellele on rentaablimalt toime tuldud. Ometi vajab näiteks keris kohe-kohe väljavahetamist, riietusruum oleks vaja uuesti plaatida, aga kõik see on päris kallis ettevõtmine. Küttekulud suurenevad, transport kallineb, aga piletihinda siiski tõsta ei saa, sest siis kaoksid viimasedki saunalised.
Saunaliste vähesus ongi kõige suurem probleem, mis ähvardab Tõrvandis ja juba kummitab ka Ülenurmes. Ülenurme statistika ütles esimesel saunanädalavahetusel külastatavuse kohta järgmist: reedel käis saunas üks pere (järgmisel reedel ei käinud kedagi), laupäeval käis saunas 7 naist, 9 meest ja 2 last, pühapäeval pesid ennast siin 5 naist, 8 meest ja 1 laps. Aga sauna tuleb kütta mitu tundi, elektri, vee ja kanalisatsiooni eest maksta, puud muretseda… Ei ole vahet, kas leiliruumis käib 3, 13 või 33 inimest – saun peab ikka ühtviisi krõbekuum olema, kulutused sellele on paraku jääva suurusega. Tulu, s.t kulude vastukaal aga sõltub teenuse kasutajate hulgast. Kahjumiga töötav ettevõte läheb varem või hiljem hingusele – niisugune on karm reaalsus.
Saun on hea ja vajalik asutus, selles ei kahtle keegi. Tõrvandis on see olemas olnud ja ülenurmelased on tõrvandilasi selle pärast kadestanud ja küllap omaette vallavalitsustki kirunud, nüüd on Ülenurmeski saun olemas. Kuidas aga siin või seal toime tullakse, sõltub juba suuresti huvilistest – nii siin- kui sealpool suurt maanteed.
Hüva leili, kallid vallakodanikud!
