Suitsusauna peab austama
SAUN • Rõuges Nogo külas on veel mitmeid üle-eelmisest sajandist ehitisi, kuigi uued hooned tungivad peale. Külarahvas on edumeelne, aga see ei tähenda, et nad ei hinda vanu ehitisi ja tüüpilist vana ehitusarhitektuuri. Kui fotograafiga Soka tallu sõitsime, nägime tee ääres palkehitist, millest valmib ilmselt ait. Seda restaureeritakse sellises stiilis, nagu olid sajandite tagused Rõuge kihelkonna palkmajad.
Soka talus, mille perenaine on Ester Sokk, leidsime aga eriliselt huvitava vana suitsusauna. Selle seina on raiutud valmimise kuupäev – 1. august 1889. Ka talu laut on pärit umbes samast ajast, ehkki valminud pisut varem, 1874. aastal.
Vana elumaja pole enam ammu ja uuel majalgi on juba aastaid turjal. See ehitati 80 aastat tagasi. Ester Sokk ütles, et talukoha ostsid kunagi tema esivanemad Thalbergid, kes kolisid Nogole üle 200 aasta tagasi.
Soka talu saun on eriline selle poolest, et sauna ees sama katuse all asub maakividest väike ruum, mis võis ennemuistsel ajal sepikoda olla. Kunagi on see ka põlenud, kuid ilmselt jõuti tuli õigel ajal kustutada. Kannatada said vaid katuseroovikud, mis praegugi pealt kergelt söestunud. Sepikojal on muldpõrand. Selle pliidil aetakse suures katlas saunavett kuumaks.
Suviti tuleb külm vesi mööda torusid sauna, talvel aga käib kõik nagu vanasti ja külm vesi tuuakse pangedega kaevust.
Ester Sokk kütab sauna igal laupäeval, teisiti pole mõeldav. Teistel päevadel Lõuna-Eestis sauna tavaliselt ei köetudki. Erand tehti vaid haigetele. Juba Fr. R. Kreutzwald kirjutas 1854. aastal, et vihtlemiseks köeti sauna laupäeval, haigete ravimiseks aga neljapäeval.
Talvel kulub perenaisel sauna tegemisele terve päev. Sauna kütab ta poikvel uksega. Kui lõpuks söed ahjus kokku kukkunud ja juba tuhmumas ning kuumus käes, laseb lõplikult suitsu saunaruumist välja ja sopsab kerisele vett, et ka ving kaoks. Eriti hea ja vinguvaba sauna saab kase- või lepapuudega kütmisel. Võrumaal arvatakse veel, et sauna jaoks parim on õunapuu, kõige halvemad selleks otstarbeks aga pihlakas, pärn ja haab.
Kagu-eestlased austavad sauna. Tegu olevat lausa saunakultusega. Küllap see nii on, miks muidu asuvad siinkandis Eestimaa kõige vanemad saunad. Nii seisab Soka talu saungi vanade saunade auväärses reas. Saun on palju näinud, kuigi „silmaks” on sellel üksainus tibatilluke ruudukujuline aken, millest hoovab mõnusalt suitsulõhnalisse saunaruumi nõrka valgust. Ent saunas ei käidudki pimedaga, sest vanarahva jutu järgi pidi siis vesi vereks muutuma. Rõuges hirmutati hiliseid saunalisi vanapaganaga.
Suitsusaunas peab oskama vihelda ja pesta. Ester Sokk meenutas, kuidas nad oma sauna 100. sünnipäeva pidasid. „Sugulased tulid kokku ja pidu oli nagu ikka söökide-jookide ja tordiga. Lõpuks mindi ka sauna. Veidi „vindised” mehed korraldasid omale tõelise ihuharimise. Pesid ja vihtusid kaua, aga kui saunast välja tulid, nägid välja kui nõgikikkad.
Isegi puhtaid rõivaid ei saanud selga panna. Suitsusaunas peab oskama käia, seinu ei tohi puudutada ja pesijaid peab korraga olema pigem vähe kui palju. Napsuse peaga võib aga suitsusaunas pigem mustemaks kui puhtamaks saada,” jutustas ta. Rõuges öeldi veel, et vanal kuul on saunaleilis rohud, uuel kuul haigused.
Soka talu suitsusaun pakub saunateenust juba üle 120 aasta ja näib, et „vanakesel” jõudu jätkub. Kuidas teisiti, sest saun on ju au sees.
Foto: Joosep Aader – Saunaga sama katuse all asus ka sepikoda
Allikas: Ivi Kaarna – Võrumaa Teataja (29.mai 2010)
