Saun aitab tervist kaitsta

Saunatamine tagab tervisliku koormuse, aitab keha vormis hoida ja rahustab emotsionaalsed pinged.

Millist nõu anda sõbrale, kes on väsinud raskest tööpäevast, pikast suusamaratonist, pingelisest õppimisest, rohkem või vähem õnnestuvast ärist? Üks lahendus on universaalne – väsimus kaob kui nõiaväel, ülepingutatud lihased lõdvestuvad, närvid rahunevad, tekib mõnus lõdvestus- ja rahulolutunne. See igaks elujuhtumiks sobiv vahend on väga lihtne – see on saun.
Sauna tuntakse juba päris iidsetest aegadest ja paljude rahvaste juures. Ilmselt oli sauna algne mõte selles, et inimene pidi ju kuidagi puhtaks saama … Arenes inimene, arenes tsivilisatsioon, arenesid ka saunad. Esmaste hügieenivahendite rahuldajast sai paljude rituaalidega seotud kultus- ja mõnupaik. Eri rahvaste saunad kujunesid erinevateks – Soome saun, Türgi saun, Rooma saun, Vene saun… Ja Eesti saun, loomulikult. Vanade eestlase töönädal oli raske ja väsitav, ent nädalalõpul tehtav saun kuulus kindlalt nii rikkamate kui ka vaesemate perede kommete hulka. Meie rahvajuttudeski on saun oluline tegevuskoht.
Maatargad said kiiresti aru sauna ravivast mõjust. Nii muutus saun ka ravimise paigaks: seal tehti massaaži, lasti aadrit, pandi kuppe, raviti tõbiseid. Ka sünnitused võeti tihti vastu saunas.

Hügeen ja ravi

Tänapäevasegi saunaskäigu üks põhipõhjusi on hügieeni eest hoolitsemine. Ehkki saunad on ajas nii palju teisenenud, et saun on üha enam ka tervise taastamise ja säilitamise kohaks. Ja tervis selles kontekstis on kindlasti nii füüsiline tervis kui ka emotsionaalne heaolu. Puhtaks saab ka duši all või vannis, ometi tunneb saunast tulnud inimene end veelgi puhtamana. Selle põhjuseks on mitmed emotsionaalsed ja füsioloogilised tegurid.
Saun võib ravida. Seda teati vanasti ning see teadmine pole tänapäevalgi kusagile kadunud. Muidugi ei saa tänapäeval sauna pidada ainuüksi raviviisiks ning iseenese tarkusega haigustele vastu minna. Kui tõbi küljes, tuleb esmalt arstiga nõu pidada ning seejärel tohtri näpunäidete järgi tegutseda.
Päris julgelt võivad kõiki saunamõnusid nautida aga terved ning haigustest hoiduda soovivad või neist edukalt tervenenud inimesed.
Saunaskäiguks tuleks varuda mõnusalt aega. Kiirustades enese kuumal laval “läbinüpeldamine” ning seejärel kiire puhtaks pesemine tagavad küll hügieeni, aga mitte sauna imepärase lõõgastava ning teraapilise mõju. Viimase tagab just see parajalt väsitav koormus, mille annab kuumuse, vihtlemise ja jahutavate protseduuride koosmõju ning mida ei tohiks ei kiirustamise, ega ka peopidamisega ära nullida.

Saun ja vaimne tasakaal

Saun mõjub hästi pärast pingelisi eksameid, väsitavat tööpäeva või sportimist. Sõltumata sellest, kas kogetud raskused on füüsilist või psüühilist laadi, aitab saunaskäik end maha laadida ning seejärel uuenenuna patareid täis laadida.
Kui saunaskäigul pole meditsiinilisi vastunäidustusi, pole ainsatki pingutust, mille järel saun positiivselt ei mõjuks.
Hoiduda tuleks aga saunaga liialdamise eest. Saun eeldab tarkust ja enese tundmist. Saunas käimine pole võistlus – et kes talub kuumemat ja kes peab kauem vastu. Või kes suudab jääkülmas vees kaugemale ujuda või sügavamale sukelduda. Sellised “demonstratsioonid” võivad lõppeda õnnestusega. Ka ei sobi mõõdutundetu alkoholitarbimine kokku ei saunaskäigu ega ka ühegi muu tervisele kasuliku &a mp;a mp;a mp;a mp;a mp;a mp;u uml;ritusega.
Kuumutamise ja vihtlemise vahepeale sobivad jahutusseansid – olgu siis tähistaeva all või vee ääres või ka sauna eesruumis meeldivat muusikat kuulates.
Immuunsüsteem tugevneb
On täheldatud, et regulaarselt saunas käivad inimesed haigestuvad külmetus- ja viirushaigustesse märksa harvemini kui need, kelle harjumuste hulka saunas käimine ei kuulu.
Soomes käib uuringute kohaselt 95% elanikest vähemalt korra nädalas saunas ja sealsed arstid on üsna veendunud, et just sellepärast põevad soomlased suhteliselt vähe külmetushaigusi. Hingamisteede põletike ja bronhiaalastma korral sobib ainult kuiv saunaleil, niisket leili nende haiguste põdejad ei talu.

Liigesed-lihased korda

Saunaravi on soovitatud reumaatiliste ja neuralgiliste valude puhul kaelas ja seljas ning õlanärvipõimiku põletiku korral. Saunatamine on andnud häid tulemusi ka närvivalude puhul kätes ja istmikunärvivalude ravis. Tähelepanu – kontoritöötajad! Istumisest tingitud valus tagumik ning hiireliigutamisest valus ranne on just sellised hädad, mis saunas hõlpsasti leevendust võiksid leida.
Kudede sügavuti läbisoojendamine lõõgastab lihaseid ja muudab sidekoe füüsikalisi omadusi, parandades selle venimisvõimet. Rahvapäraselt öeldes muudab vanad kondid pehmeks ja paneb need liikuma. Lisaks krooniliste haiguste ravile aitab saun korda saada ka sportimisel või muu trauma tagajärjel vigastada saanud liigeseid. Hästi mõjub saun ka radikuliidile ning erinevatele lihase-, liigese- ja närviprobleemidele. Tõsi, selliste probleemide korral tuleks lavakuumuse nautimise järel vältida kontrastseid jahutavaid protseduure – näiteks lumes veeretamist, jääaugus kümblemist või külmas tiigis sulistamist. Küll aga muudavad tugeva tervisega nautlejate jaoks sellised külmad vahepalad sauna veelgi mõnusamaks.

Mõõdukas koormus südamele

Südamehädad on tänapäevases Eestis sagedased ning on surmapõhjuste hulgas ühed esimesed. Kuid see ei tähenda, et südamega seotud probleemide korral tuleks saunas käimist täielikult vältida. Küll aga tuleks igal üksikjuhtumil oma arstiga nõu pidada. Oluline on ka see, kas südameprobleemidega inimesel on olemas saunaharjumused või tuleb tal end selle osaga elurõõmust aeglaselt ja turvaliselt kurssi viia.
Kuna saun pakub südamele koormust, on mõõdukas sauna nautimine kasulik juhul, kui tegu pole ägedate kahjustuste või kaugele arenenud südamepuudulikkusega. Kui aga süda suuri koormusi ei talu, ei tohi ka leilisaunaga liialdada. Samuti tuleks vältida liigniisket sauna, sest auru toimel võib vererõhk järsult kõrgeneda.

Nahk muutub kauniks

Sauna toimel paraneb naha verevarustus, kuna saun on nahale nii termiliseks (soojus) kui ka mehhaaniliseks (vihtlemine) ärritajaks.
Kuna saunas käimine paneb reeglina ka higistama, puhastub nahk sügavuti ning naha kaitsevõime suureneb.
Vihelda tasuks üle terve keha, kuna vihtlemisel on nahale nii ergutav kui ka masseeriv toime. Vihtlemis- ja jahutamisseansse mahub keskmisse mõnusasse saunakorda tavaliselt kaks või kolm.
Kes saunaga esimest korda tutvust teeb – eriti käib see laste kohta –, võiks laval viibida kuni higiseks muutumiseni, seejärel nautida pisut õhuvanni või jahedat dušši. Kui saunas meeldib, võib järgmisel korral juba ka kuumemat lava ja vihtlemist proovida. Oluline on jälgida oma enesetunnet ning mitte ‘rekordeid’ taga ajada.

Allikas: Eesti Ekspress, Helina Alver