Anzori Barkalaja: saun annab väge
Mul on selline kaemus, et enamik eestlasi vajab sauna. See on geenidesse jäänud ja ilma saunata tuntakse ennast kehvasti. Isegi linnaeestlane ei saa saunata hakkama, kord nädalas või vähemalt kord kuus peab ta saunas ära käima. Kuigi linnaeestlastel võib olla ka subkultuur: käiakse saunas mitte sauna enda pärast, vaid ärikohtumisi ja läbirääkimisi pidamas.
Minu saunaelamused algavad kaheksandast eluaastast, sest Usbekistanis elades ma saunaga kokku ei puutunud. Olen kindel, et paljudele eestlastele on saun nagu vesi kalale: nad ei mõtle, miks nad saunas käivad, nad lihtsalt käivad. Mujalt tulijana olen mõelnud, et eestlased on saanud pihta sellisele asjale nagu väekunst. Siin on tähtis osa traditsioonil, pideval jätkamisel. Kui iga nädal käid korra saunas, siis sa pidevalt taastad oma töövõimet ja immuunsüsteemi. Pidev jätkamine toetab inimest.
Võimaluse korral eelistan suitsusauna, sest see toimib paremini. Suitsusaunal on omad nüansid, nagu näiteks karm (süsinikoksiid), mis saunast lõplikult ei kao. Karm mõjutab inimese teadvust. Meeleseisund nihkub tavareaalsusest erinevasse reaalsusse. Suitsusauna kaudu tuleb püha maailm meie juurde. Me saame puhtaks mitte ainult keha, vaid ka vaimu poolest. Tal on sees need mehhanismid, mis aitavad meeleseisundil muutuda. Inimene puhkab. Teadvuseseisundi muutumine on sauna üks olulisemaid elemente minu jaoks.
Suitsusaunas on oma kombestik ja käitumisviisid. Pimedas ei tohi sauna minna, sest siis tulevad juba teise ilma vaimud vihtlema. Tuleb austada saunahaldjat, kelle kehaks saun on. Siiani säilinud suitsusaunad on väga suure väärtusega, sest nad on tehtud pühaks kohaks siis, kui see oli veel võimalik. Saunaehitamise juurde kuulusid mitmed maagilised rituaalid. Praegu on püha kohta teha väga keeruline, viska kasvõi kümme pihutäit soola kerisele, püha maailm kaugeneb meist kogu aeg, seda enam tagasi ei too. Suitsusaunatraditsioon sureb ilmselt paari põlvkonna jooksul välja. Mõned kasutajad jäävad, aga neid saab kokku lugeda kahe käe sõrmedel.
Puudega köetav soome saun on ka väga hea, aga see sõltub juba konkreetsest saunast: kes on sauna ehitanud, kuidas keris on ehitatud. Iga mees, kes sauna ehitab, paneb oma väe sinna sisse. Ja see vägi on jääv ning toimib kõigile, kes saunas käivad. Sellepärast on hea mehe tehtud saun märksa etem kui halvema inimese tehtud saun.
Kõik ei peagi suitsusaunas käima. Kui inimesele suitsusaun ei meeldi, küllap see pole siis tema jaoks. Ta ei kuulu enam põlisrahva hulka, kuigi juured võivad tal seal olla. Indoeuroopa rahvastele ongi suitsusaun vastik, sest seal ei saa kiiresti hingata, nagu linnaühiskonnas ollakse harjunud. Kui inimene on sunnitud olema sellises keskkonnas, kus kiiresti hingata enam ei saa ja tuleb tempot maha võtta ning see tundub talle võõras, siis ei ole ta enam soomeugrilane. Sellised inimesed on lääne linnaühiskonna liikmed, aga see pole üldse halvustamine. Ega nad ei tunnegi ennast maal hästi. Kui nad peavad maal elama, siis loovad nad endale pisikese linnaühiskonna. Nad teevad sellise sauna, mis neile sobib. Inimene peab aru saama, kes ta tegelikult on, ja sellest lähtudes ka saunas käima. Saunas tuleb käia nii, et on mõnus. Mõni läheb päris sauna – suitsusauna, mõni läheb mullivanni.
Allikas: Postimees, AIVI PARIJÕGI
