Saun ja jõulud
Intervjuu Eda Veerojaga teemal “Saun ja jõulud” on järelkuulatav Vikerraadio kodulehelt klikkides siia.
Intervjuu Eda Veerojaga teemal “Saun ja jõulud” on järelkuulatav Vikerraadio kodulehelt klikkides siia.
Olen alati olnud ettevõtlik: pidanud selle teise Eesti vabariigi alguses reisibürood, olnud hotellijuht, aidanud ettevõtjatel käivitada majutusettevõtteid, valida-ja koolitada personali. Olen kirjutanud ja ellu viinud projekte ja kaasa löönud või täide viinud teiste kirjutatud projekte. Olen õpetanud, nõustanud, koolitanud. Olen reisinud ja reisimas, elu ongi reis. Reisima ei pea kaugele aga reisides tuleb tugevdada sidet iseenesega. Et su hing ei jääks maha. Olen ÕPPINUD, ÕPPINUD, ÕPPINUD ja õppimas. Maailma, inimeste, iseenese ja oma lähedaste abil ja kohta.
Ühesõnaga, olen teinud seda, mis MEELDIB.

Sel suvel see siis juhtus. Ühe saunakütmise ajal vajus me suitsusauna kerise tagumine osa sisse ja leek tormas välja. Olin parasjagu saunaesist riisumas, kui Mikk hõikas, et Kristel, tule korraks appi. Just sel hetkel, kui nina leiliruumi uksest sisse pistsin, pahvatas leek ka koldest välja. Mikk oli leilikopsikuga kerise keskel tantsivaid leeke vaigistanud ja tuli hüppas nüüd välja koldeava kaudu.
Õnneks on kolle nii väike, et päris lakke need leegid ei ulatu. Aga muidugi oli hirm suur ja nii ma järgneva pooltunni veeämbriga poollagunenud kerise kõrval istusin. Saun kinkis veel õhtuks kuuma sauna, mahedamast mahedama, samas üdini jõudva kuumusega.
Kirjutas Kristel Vilbaste

Sel suvel see siis juhtus. Ühe saunakütmise ajal vajus me suitsusauna kerise tagumine osa sisse ja leek tormas välja. Olin parasjagu saunaesist riisumas, kui Mikk hõikas, et Kristel, tule korraks appi. Just sel hetkel, kui nina leiliruumi uksest sisse pistsin, pahvatas leek ka koldest välja. Mikk oli leilikopsikuga kerise keskel tantsivaid leeke vaigistanud ja tuli hüppas nüüd välja koldeava kaudu.
Õnneks on kolle nii väike, et päris lakke need leegid ei ulatu. Aga muidugi oli hirm suur ja nii ma järgneva pooltunni veeämbriga poollagunenud kerise kõrval istusin. Saun kinkis veel õhtuks kuuma sauna, mahedamast mahedama, samas üdini jõudva kuumusega.
Kirjutas Kristel Vilbaste
Programmi leiad siit.
Suvisel ajal, juuni algusest kuni augusti lõpuni on Võromaal Rõuges, Ööbikuoru külastuskeskuses avatud pood “Sann ja Süük”.
Saunasõpradel tuleks poes kindlasti käia, sest seal on müügil käsitööna tehtud saunatarbed, mida on hea Võromaale suitsusauna minnes tarvitada.
Müüakse seepe, saunamütse, nühiseid, vihtade vanne, saunasoola ja -õlisid ning veel muud vajalikku kraami. Osta saab ka kohalikku toitu nii kohapeal söömiseks kui kaasavõtmiseks.
Pood on avatud iga päev kella 10-18.
Lisainfo külastuskeskuse infot saab telefonilt või veebist
+372 785 9245
Neljapäeval, 14. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.
Mooska Talu Haanjas kutsub 1. mail avatud uste päevale vaatama ja rääkima suitsusauna vaimsest pärandist, liha suitsutamisest ja sauna kütmisest kell 14:00 – 16:00.
Palun teata võimalusel oma tulekuste ette info@mooska.eu hiljemalt 28.aprilliks.
Liha, ka suitsuliha, on eestlane alati söönud. Tõsi, teda ei olnud alati isu järgi võtta, ja aastas võis olla perioode, kui liha päris otsas oli. Siis oli lihakild lausa maiuspala!
Liha säilitamiseks seda soolati ja suitsutati. Tavaliselt tapeti kõvasti nuumatud siga jõuludeks, liha pandi soola ja tarvitati soolalihana, vastu kevadet, kui ilmad muutusid soojemaks, liha suitsutati. Liha suitsutati kogu Eestis, võtted erinesid piirkonniti, samuti suitsutatav liha. Lääne-Eestis ja Saaremaal suitsutati liha (lambareisi, sealihatükke, pekki, aga ka hülgeliha) pliidi kohal. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas kahe kuni kolme ööpäevaga küpseks. Peamiseks lihaloomaks kogu Eestis oli siga. Hilisemal ajal hakati suitsutama ka ka lamba-, veise- ja linnuliha.
Liha, ka suitsuliha, on eestlane alati söönud. Tõsi, teda ei olnud alati isu järgi võtta, ja aastas võis olla perioode, kui liha päris otsas oli. Siis oli lihakild lausa maiuspala!
Liha säilitamiseks seda soolati ja suitsutati. Tavaliselt tapeti kõvasti nuumatud siga jõuludeks, liha pandi soola ja tarvitati soolalihana, vastu kevadet, kui ilmad muutusid soojemaks, liha suitsutati. Liha suitsutati kogu Eestis, võtted erinesid piirkonniti, samuti suitsutatav liha. Lääne-Eestis ja Saaremaal suitsutati liha (lambareisi, sealihatükke, pekki, aga ka hülgeliha) pliidi kohal. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas kahe kuni kolme ööpäevaga küpseks. Peamiseks lihaloomaks kogu Eestis oli siga. Hilisemal ajal hakati suitsutama ka ka lamba-, veise- ja linnuliha.