Osaleda saab erinevates töötubades, õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba” muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.
Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel: www.savusann.ee, www.haanja.eu ja SIIT !
Tulõ, iho ja heng saava puhtas !
Millised näevad välja saunad Itaalia Bucólica piirkonnas?
Puuküttega saun on asub Placência mäel ning mahutab kaks inimest.
Neljapäeval, 17. mail 2012 olid Räpinas Keskkonnamajas koos inimesed vana Võromaa erinevatest kantidest arutamas, kuidas saaks toetada suitsusaunade ja saunakommete edasipüsimist.
Arutelu käigus kõneldi maaelust, mis on suitsusaunade puhul kõige tähtsam, sest suitsusaun on ju enamasti maaelamise osa. Räägiti ka sellest, kuidas võiks saunaomanik saada nõu ja abi sauna ehitamise või renoveerimise küsimustes. Saunade ja saunakommete püsimiseks peaksid inimesed rohkem traditsiooni tundma.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga 6 inimest ja saunast jätkub talvel 4 tundi 12 – 15 saunasõbrale. Enesestmõistetavalt sisaldab hind kahte vihta, käsitsi keedetud seepe, saunamett ja taimeteed.
Tule, proovi ja räägi teistelegi!
No om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletüsega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».
Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt.
Päält tuu om juttu ütest esierälidsest vanõmbat sorti sannatüübist – kooba-sannast. Raamatun om suidsusanna kütmise, vihategemise ja sannan käümise oppus.
Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.
Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.
Küläliisi jaos om päätükk «Savvusann ku turistõmeelütüs»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.
Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp üten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.
Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädnü. Sanna-küsümüsen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tennü fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.
Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriüm «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.
Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäütämine. Inne vällänäütämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ümbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.
Edimäst kõrda saami’ kokku 15. mail Võromaa kutsehariduskeskuse köögih.
Kõnõlami Võromaa süüke aoluust ja sõs pruuvimi naid perrä tetä. Kaemi ka, kuis täämbädsel pääväl noidsammu süüke vahtsõst lavvale tuvva.
Teemi aia- ja teräviläsüüke, liha ja kala, magussüüke, kimmähe omma’ lavva pääl ka kanõbi- ja tatregujahu, suurma’, läätse’ ja tõõsõ’ aoluulidse Võromaa toidu’.
Märgotami, mis om ütist aoluulidse Võromaa ja pallo kitet Põhjala köögil ja kas mi võimi kõnõlda eräle ka Võromaa köögist.
Oppust vidä iist Silvi Pihlakas, appi tulõva ka Triinu ja Kadri Piiri köögist.
Sjoo oppus võisi olla hää algus Võromaa söögi tsõõriklavvale, et üteh märgota, kuimuudu Võro küüki esile tõsta, umast kraamist hääd süüki tetä, külälisile tutvusta ja söögikotussile kah miilde tuleta, et om ka muid süüke ku kotlet, snitsli vai seljanka (esiki ku na kõik väega hää omma’).
Oppus om massulda, nime saat kirja panda puutri tiil: merle.vilson@vkhk.ee või ku kõlistat: 785 0818 , 5667 0850
Ammõtlik jutt üteh täpse kavaga om kirä sabah.
Aalto Ülikooli tudengid on eksperimenteerinud traditsioonidega ning konkursi raames otsustati kõige parem töö valmis ehitada.
17. mail algusega kell 15 esitletakse Räpinas Põlvamaa Keskkonnaameti majas (Kalevi tn 1A) äsja valmis saanud raamatut “Mi uma savvusann”.
Värviline, paljude piltidega raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.
—
Enne raamatuesitlust, kell 13 tuleb samas paigas kokku võrokõisi tsõõriklaud, kus kõneldakse vana Võromaa suitsusaunakommete hoidmisest ja UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandideerimiseks vajaliku pikajalise tegevusplaani koostamisest.
24. aprillil avastati, et Võrumaal Haanja vallas Simula külas on viimase kahe nädala jooksul sisse murtud suitsusauna ning varastatud ahi koos kerisega.
Mis vägi veab sauna? Kõrvetava palavuse kätte, kus tagumik jääb naksti! lavalaudade külge kinni, kuumus võtab hingetuks, higi voolab ojana ja viht peksab valusalt.
“Neid kordi, kus ma saunast tulles olen mustem kui sinna minnes, on olnud küll ja küll. Aga ikkagi ei vaheta ma suitsusauna ühegi teise vastu! Tahma saab ju hiljem käterätiga maha nühkida.