«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.
Pildil: Veeroja Eda mõist sannan nii hääd lihha suidsuta, et tuud tahtnu tõsõki turismitalonigu ummi küläliisi jaos osta, a säädüs lupa Edal tuud õnnõ uma talo küläliisile söögis pakku
The Cadyville Sauna – disainer Dan HiselTegemist on New Yorki osariigis Saranac River-i lähedal metsas paikneva saunaga, mille on loonud arhitekt Dan Hisel. Saun paikneb looduslikul kaljul puude vahel ning sulandub ümbritsevasse keskkonda oma pinda katvate peeglite abil.
Peeglid on paigutatud välispinnale diagoaalselt, et igast suunast lähenejale ei jääks peegeldusest tema kujutis. Eemalt on hoonet keeruline eristada, sest inimsilma jaoks sulandub välisfasaad meeldivalt ümbritsevasse keskkonda.
Milline võiks välja näha uue 3 x 4 m suitususana projekt?Siinkohal tuleb appi lõunanaabrid. Üsna Eesti piiri ääres (~10 km) tegutsev firma pakub umbes 200 millimeetrise diameetriga palkidest väikest suitsusauna, millel sindlitest katus. Projekti võite uudistada kõrvalolevalt pildilt.
Sarnaselt paljude teiste rahvastega on ka Kaama-taguste – Baškiiria loodeosas ja Venemaa Permi oblasti Kueda rajoonis elavate udmurtide igapäevaelus ja rahvausundis oluline koht saunal. Juba 19. sajandil, et selle kandi udmurdid on innukad saunaskäijad.
Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte.
Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.
Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).
Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.
Üks vähestest kunstoteostest, kus on kujutatud noort tüdrukut saunas. Autoriks Chernov Denis. Soovi korral võite osta klikkides siia.
Milline võiks nähe välja ainult looduslikest kividest suitsusaunakeris Soomes? Palun – keris ainult graniitkividest.
Väidetavalt on Soome majapidamine ilma saunata mõeldamatu. Sauna peetakse Põhja-Soomes lausa hinge vabastavaks kogemuseks, mida tähistatakse isegi vastava festivaliga. See on igapevaelu osa nagu kätepesu.
Maailma suurimaks tituleeritud suitsusauna mahub üle 100 inimese. Tegelikult on küll tegemsit kolme eraldi saunahoonega koos eesruumiga kus on avatud kamin, pesuruumidega ning kõige sinna juurde kuuluvaga.
Sel suvel pääsevad suitsusauna lavale ka need, kel endal korstnata ihuharimiskohta pole.Allikas: ajaleht Koit; Mati Määrits
Ettevõtmise hakatuseks köeti läinud laupäeval kuumaks Põlva Talurahvamuuseumi suitsusaun. Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialisti Kati Taali sõnutsi oli see esimene katsetus suvisele sarjale, mil üle vana Võromaa avavad suitsusaunad oma uksed ka ümbruskonna inimestele.
Kultuuripärandi uurija Külli Eichenbaumi ütlusel toimuvad Haanjamaa suitsusaunapäevad koos akustilise muusika kontsertidega 22.-30. juulini. Suitsusauna saab 23. ja 30. juulil. 28. juulil on võimalik õppida lihasuitsutamist ning liha maitsta 30. juulil. “Vana-Võromaa suitsusaunad avavad uksed ilmselt 27. augustil, et me enne kooliaega ikka puhtaks saaksime,” lisas ta.
Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.
Allikas: Kylauudis.ee
Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.